teistega jagada. Süsteemid on kerged ja kiired, võimalikult avatud, kujundused on kasutajakesksed, süsteeme on võimalik kasutada nii taskuarvutites kui ka mobiiltelefonides. Video, tele ja muusika on võimalik kätte saada veebis. Kõik vähegi võimalikud riigiteenused liiguvad netti. (Kalda 2009) Seoses veebi arenguga on tõsiseks probleemiks muutunud informatsiooni üleküllus. Järjest rohkem räägitakse infouputusest, -plahvatusest. Tehnoloogia areng on teinud infole ligipääsu üha kergemaks ja kiiremaks, kuid inimeste suutlikkus seda infot töödelda ei ole muutunud. Selline olukord on stressi tekitav. 5 Kindlasti ongi info üleküllus sundinud inimesi otsima uusi ja efektiivseimaid viise info otsinguks. Semantilises veebis nähaksegi tuleviku võimalust ühendada infosüsteemid ja inforessursid. 6 2
infoteaduse varaseid teoreerilisi juuri Euroopa 19. saj dokumentatsiooni traditsioonis ja viitavad Paul Otlet'le ja Henri la Fontaine'le, kes rajasid Rahvusvahelise Bibliograafia Instituudi. MÕJUTEGURID Infoteaduse kujunemist on mõjutanud teaduse ja tehnika kiire areng ning selle tulemusena informatsiooni ja eelkõige teadusinformatsiooni kiire kasv. Alates 1960ndatest aastatest räägitakse üha sagedamini info üleküllusest, infouputusest või infoplahvatusest. Informatsiooni kiire kasvu tõttu saab rääkida infoväsimuse sündroomist või info ülekülluse sündroomist. Esimene sotsiaalteadlane, kes juhtis tähelepanu info üleküllusele, oli Georg Simmel. Info ülekülluse probleemid on olnud uurimisobjektiks mitmete valdkondade teadlastele: sotsioloogid ja politoloogid käsitlevad seda fenomeni globaalses kontekstis; psühholoogid üksikisiku tasandil; juhtimisteoreetikud otsuste vastuvõtuprotsessides.
annaabi.ee 
