informatsiooni muutumisest teadmuseks, üleminek teadusliku informatsiooni uurimiselt informatsiooni uurimisele laias tähenduses, inforamatsiooni kättesaadavuse ja kasutamise seosed. Teadmusjuhtimise temaatika. Infokäitumise ja infopädevuse aktuaalsus. Digitaalinformatsiooniga ja digitaalraamatukogudega seonduv problemaatika. 7. Infoteaduse põhiküsimused. Vastus: Füüsiline küsimus: Millised on salvestatud infouniversumi iseloomulikud jooned ja seadused? Sotsiaalne küsimus: Kuidas inimesed seostuvad, hangivad ja kasutavad informatsiooni? Disaini küsimus: Kuidas juurdepääs salvestatud informatsioonile oleks kõige kiirem ja efektiivsem? Kuigi neid kolme küsimust võib vaadelda ka iseseivalt on nad siiski üksteisega tihedalt läbi põimunud. Nt. Tõhusus disain eeldab sotsiaalsete ja füüsiliste tegurite arvestamist. 8. Infoteaduse peamised uurimisvaldkonnad ja uurijad
Peamiselt tegeleb eelkõige salvestatud info tõhusa edastamisega. Infoteaduse funktsioonid: ● info kogumine ● info korraldamine (liigitamine, töötlemine, süstematiseerimine) ● infootsing ● info säilitamine ● info kättesaadavaks tegemine ● info kasutamine ● infoloome Areng: raamatukogude, arhiivide kaudu → tehnoloogia (arvutid, nutitelefonid) kaudu Infoteaduse uurimisküsimused: 1. füüsiline küsimus: millised on salvestatud infouniversumi iseloomulikud jooned ja seadused? (info füüsiline olemus) 2. sotsiaalne küsimus: kuidas inimesed hangivad, seostavad ja kasutavad infot? (infokäitumine) 3. disaini küsimus: kuidas oleks juurdepääs infole kõige kiirem ja efektiivsem? (süsteemid ja tehnoloogiad) Andmed: objektiivsed faktid sündmuste kohta Info: töödeldud ja süstematiseeritud andmed, kommunikeeritav sõnum Teadmine: konteksti asetatud info, mis muudab midagi või kedagi
annaabi.ee 
