vähendamisele. Ühelt poolt eeldab see vastavate riigisiseste tegevuskavade elluviimist, teisalt aga ka aktiivset rahvusvahelist koostööd, et toetada ka teiste riikide küberruumi turvataseme tõstmist. Küberjulgeoleku tagamise strateegilised eesmärgid on järgmised: · Eestis on laiaulatuslikult rakendatud astmeline turvameetmete süsteem, mis tagab Eesti riigi küberjulgeoleku; · Eesti on kõrge infoturbealase kompetentsuse ja teadlikkusega riik; · infosüsteemide turvalist ja laialdast kasutamist toetab proportsionaalne õiguslik regulatsioon; · Eesti on küberjulgeoleku tõhustamiseks tehtava rahvusvahelise koostöö üks juhtriike. Tegevusvaldkonnad küberjulgeoleku tugevdamiseks: 1. Turvameetmete süsteemi arendamise ja laiaulatusliku rakendamise aluseks on teadmine, et ühiskonna igapäevane toimimine sõltub infotehnoloogilistest lahendustest. Iga
Vastavalt Eesti ,,Küberjulgeoleku strateegiale 2008-2013" hõlmab küberjulgeolek kõiki elektroonilise teabe, teabekandjate ning -teenustega seotud toiminguid, mis mõjutavad riigi julgeolekut. Samas on küberkaitse defineeritud kui riigi kriitilise infrastruktuuri toimimist toetavate info- ja sidesüsteemide kaitse korraldamine, mis seisneb nii infotehnoloogiliste, organisatoorsete kui ka füüsiliste turvameetmete kasutuselevõtmises ja ajakohastamises. Eesti eesmärgiks on olla kõrge infoturbealase kompetentsuse ja teadlikkusega riik. Kaitseliit kui riigikaitset toetav vabatahtlik üleriigiline organisatsioon pakub sobiva raamistiku küberkaitse ekspertide kompetentsuse ja teadlikkuse organiseeritud tõstmiseks. Eesti küberkaitse edu alus on akadeemik Ülo Jaaksoo poolt alustatud infoturbe alaste teadmiste arendustegevus ja infoturbe spetsialistide koostöö alates 2000. aastast. Valikuline kronoloogia koostöö arengust:
annaabi.ee 
