kommunikatsioonitehnoloogia), energeetika ja tootmisvaldkondades. Praegu oleks meil juurde vaja juba umbes tuhat arvutispetsialisti. Olemasolevad programmeerijad peaksid keskenduma innovatiivsete lahenduste väljatöötamisele, kuid tänu valitsevale spetsialistide nappusele tegelevad nad ettevõtetes igapäevaste IT-alaste probleemidega ja peamiselt tarkvara uuendamisega. Tähelepanuta on jäänud elanike infotehnoloogiaalane harimine, millele tähelepanu pööramisel saaksid spetsialistid välja töötada uusi võimalusi, selle asemel et tegeleda igapäevaste apsakatega. See on oluline kuna statistikaameti andmetel toodab üks IKT-valdkonna töökoht Eestile lisandväärtust 40 000 eurot aastas, mida on kaks korda rohkem, kui teistes majandusvaldkondades töötavad spetsialistid suudavad toota. Infotehnoloogia arengu taga on eelkõige arvutite kasutamine nii igapäevaelus kui ka tööl
kandidaat jätta tööandjale. Ühesõnaga, kuidas suudab kandidaat ennast, oma kogemusi ning oskusi esitleda ehk siis tööintervjuul on väga tähtis enesemüügioskus. Palkamisotsus võib olla üpris subjektiivne: kas tööandjale jääb mulje, et kandidaat sobib ametikohale või mitte. Samas ei saa alatähtsustada Curriculum Vitae'd. Nimelt kui on halb Curriculum Vitae, siis tööintervjuule ei kutsutagi. Projektijuhi puhul on tähtis, kas kandidaadil on infotehnoloogiaalane haridus või töökogemus infotehnoloogia sektoris, majandusharidus on vaid lisaväärtus. Ideaalis oleks haridus saadud tunnustatud välismaa ülikoolist infotehnoloogia erialal, kuid kui kandidaadil on töökogemus infotehnoloogia sektoris, see tähendab, et ta tunneb hästi oma valdkonna tehnoloogiat, siis pole hariduse puudumine määrav. Projektijuhi läbisaamine meeskonna liikmetega on ülioluline, muidu kannatab projekti tulemus või projekti valmimise kiirus. Projektjuhil peab
annaabi.ee 
