Sellist eeskuju järgis ka Vilniuse Ülikooli infoteaduste osakond. Euroopa näidetena võiks tuua Manchesteri Metropoli Ülikooli Info ja Kommunikatsiooniosakonna. Ka Sarasevic rõhuta infoteaduse ja kommunikatsiooniteaduse ühishuve inimkommunikatsiooni uurimisel. Ta rõhutab, et informatsiooni kui fenomeni ja kommunikatsiooni kui protsessi tuleb koos uurida. Rubeni käsitluse kohaselt võib raamatukogu ja infoteenindusega tegelevaid institutsioone vaadelda funktsionaalselt kui ühte osa kommunikatsiooni institutsioonidest. Infoteadus teadusvaldkonnana. Peter Ingwersen peab infoteadust sotsiaalteaduseks, sest infoteadus uurib neid protsesse, mis toimuvad inimeste ja kontseptualseid struktuure sisaldavate süsteemide vahel. N.Belkin rõhutab, et informatsiooni ja kommunikatsiooni peab uurima sotsiaalse tegelikkuse kontekstis. T.Wilson väidab, et infoteadus uurib inimese
Hiljuti loodud ressursikirjeldussüsteeme on täiustatud need võimaldavad näiteks integreerida bibliograafilisi andmebaase selleks mõeldud lüüside (MetaOPACide) kaudu ning digitaalse ja digiteeritud ainese täistekstotsingut (ainese kandjate märksõnastamine). Lisaks sellele võib uurijatel abi olla veebilehtedest, mille kaudu võimaldatakse sidusat bibliograafiaotsingut (virtuaalsed infoletid). Käsitletava eesmärgi täitmine tipneb sidusalt pakutava bibliograafilise infoteenindusega. Eesmärk nr 10 (teenuste pakkumine sektori spetsialistidele) saavutatakse, pakkudes erialaseid vahendeid, näiteks informatsiooni raamatukogu- ja infoteaduse kohta, s.h ka tõlgitud kujul ning spetsialistide mõeldud võrke (intranet), kust töötajad saavad leida oma igapäevatööks vajalikku erialast informatsiooni. Kasulikuks võib osutuda ka haldusdokumentide ja kirjalike avalike lepingupakkumiste allalaadimise võimaldamine.
annaabi.ee 
