III kaart esikohal on originaalpealkirja kolmas sõna ja pealkirja kaks esimest sõna on kõige lõpus; jne st iga pealkirja sõna oli lõpuks otsitav. Kaardid sorteeriti, järjestati alfabeetiliselt ja tulemuseks võis olla trükitud indeks. Indeksis oli iga sõna kohta üks rida, kus oli näha sõna kontekst (ehk teda ümbritev tekst). 20. Kuidas on küberneetika ja matemaatiline infoteooria mõjutanud teaduse arengut? Millised on seosed infoteadusega? Küberneetika teadus juhtimissüsteemide ehitusest ja juhtimisprotsesside seaduspärasust. Tema üks kesksemaid kategooriaid on informatsioon, mille sihipärane töötlus,edastus ja salvestus on juhimisprotsessi koostiosad. Küberneetiliste süsteemidena hakati vaatlema väga mitmesuguseid nähtusi ja protsesse, näiteks elektronarvutit, elusorganismi närvisüsteemi, reguleeritavat tööstusprotsessi, majandussüsteemi jne. Seetõttu
Instituudi loomisega. Infoteadlased erinesid laboratooriumis töötavatest teadlastest selle poolest, et tegelesid teadusliku informatsiooni ning teadusliku kommunikatsiooni protsesside uurimisega. Infoteadlased nägid tehnoloogias vahendit infoülekülluse leevendamiseks. Osa uurijaid leiab siiski, et infoteaduse juured ulatuvad kaugemale ja näevad, et raamatukogudel, raamatukogundusel ja bibliograafial on tihe seos infoteadusega. Nende käsitluste kohaselt võib infoteaduse juuri otsida juba sumerite riigist ja infoteaduse institutsionaliseerumist nähakse raamatukogude tekkes. Uurijad, kes rõhutavad infoteaduse ja bibliograafia tihedat seost, näevad kaasaegse infoteaduse varaseid teoreerilisi juuri Euroopa 19. saj dokumentatsiooni traditsioonis ja viitavad Paul Otlet'le ja Henri la Fontaine'le, kes rajasid Rahvusvahelise Bibliograafia Instituudi. MÕJUTEGURID
annaabi.ee 
