8. Hajaspekter-sidesüsteemid (sagedushüplusega ja otsejadaga - FH-SS ja DS-SS; töötlustegur; koodide alusel tihendamise (CDMA) põhimõte; hajaspektersüsteemide eelised ja puudused). Hajaspekter-sidesüsteemid infosignaal hajutatakse laia sagedusribasse. On olemas kahte tüüpi: Sagedushüplusega (FHSS) edastus näivalt juhuslikult muutuvatel sagedustel, kus vastuvõtja järgib saatesageduse hüppeid. Siin infosignaai ribalaius on võrdeline kanali ribalaiusega, kuid igal kanalil toimub edastus teatud aja kestel. Sageduste kasutamise järjekord on määratud pseudojuhusliku hajutatava koodiga. On olemas kiire ja aeglane, vastavalt sellest, kui kiirelt muutub sagedus bitti ülekandmis aja suhtes. Otsejadaga (DSSS) igale infobitile vastab edastatud signaalis mitu bitti, iga kasutajaga on seotud unikaalne hajutav kood. Siin hajutamine toimub pseudojuhusliku bittijada abil
N=kanalite arv, A=liikluse kogu maht Erlang-ides, Summeerimine toimub üle kõikide kanalite i = 0-st N-ni. Online kalkulaator selleks: https://www.erlang.com/calculator/erlb/ 15. Hajaspekter, selgita põhimõtet 3G WCDMA näitel Hajaspekter-sidesüsteemid – infosignaal hajutatakse laia sagedusribasse. On olemas kahte tüüpi: – Sagedushüplusega (FHSS) – edastus näivalt juhuslikult muutuvatel sagedustel, kus vastuvõtja järgib saatesageduse hüppeid. Siin infosignaai ribalaius on võrdeline kanali ribalaiusega, kuid igal kanalil toimub edastus teatud aja kestel. Sageduste kasutamise järjekord on määratud pseudojuhusliku hajutatava koodiga. On olemas kiire ja aeglane, vastavalt sellest, kui kiirelt muutub sagedus bitti ülekandmis aja suhtes. – Otsejadaga (DSSS) – igale infobitile vastab edastatud signaalis mitu bitti, iga kasutajaga on seotud unikaalne hajutav kood. Siin hajutamine toimub pseudojuhusliku bittijada abil
annaabi.ee 
