nende valkude moodustamiseks, mis on vastutavad õppimise või info kogumise eest. Püsimälus võib õpitu säilida äratundmise ja taastamise tasandil. Oletatakse, et äratundmine kujutab endast üht taastamise osa, mis ise koosneb kahest protsessist: otsing püsimälus ja otsustamine. Äratundmise juurde kuulub vaid otsuse vastvõtmine (jah või ei). Maht on püsimälul hiiglaslik. Paljud teadlased on seisukohal, et püsimälu on nagu võrk, mis on moodustunud infosidemete kimpudest ja põhineb assotsiatsioonidel. Info paiknemise korrastatus lubab meil mõne sekundiga leida sealt üles vajaliku fakti. Huupi otsides kuluks selleks aastaid. (Ibid:42) Vene teadlane A. Leontjev rõhutab, et kõik meie mälus salvestatav on erilisel viisil seotud antud indiviidi meelelise (sensuaalse) kangaga. Kõik eelnev viib meid järeldusteni: · omandamine on aktiivne protsess, mis nõuab meilt tõsiseid vaimseid jõupingutusi, et saavutaksime soovitud tulemused;
Unustamine sekundaarses mälus toimub interferentsi tõttu. Püsimälus võib õpitu säilida äratundmise ja taastamise tasandil. Oletatakse, et äratundmine kujutab endast üht taastamise osa, mis ise koosneb kahest protsessist: otsing püsimälus ja otsustamine. Äratundmise juurde kuulub vaid otsuse vastvõtmine (jah või ei). Maht on püsimälul hiiglaslik. Paljud teadlased on seisukohal, et püsimälu on nagu võrk, mis on moodustunud infosidemete kimpudest ja põhineb assotsiatsioonidel. Info paiknemise korrastatus lubab meil mõne sekundiga leida sealt üles vajaliku fakti. Huupi otsides kuluks selleks aastaid. Pikaajalises mälu jaguneb: 1. Protseduuriline mälu mis seostub selgeksõpitud tegevuste ja liigutustega (jalgrattasõit, kirjutamine, trükkimine jne). Sinna kuuluv info omandatakse üksnes antud tegevuse käigus ning selle kasutamine on suuresti teadvustamata. 2
annaabi.ee 
