Keskkonnast põhjustatud suhtlemistõkked: koht (ruumi suurus, temperatuur) müra (valju muusika, karjuv rahvamass) kellaaeg (on sõltuvuses inimese tähelepanu seisundiga) keelebarjäär (seotud keelekeskkonnaga) staatusevahe (väga suur vahe suhtlejate staatuses halvendab informatsiooni arusaadavust) Kommunikatsioonist põhjustatud suhtlemistõkked: kontakti puudumine segane väljendusviis (puterdamine, keerutamine) monoloogilisus (infosaajale ei anta võimalust ennast väljendada) ülelihtsustatud info Retsipiendi põhjustatud suhtlemistõkked: mõttelaiskus (ei viitsita tähele panna ja kaasa mõelda) psühholoogiline barjäär hoiak, eelarvamus 5 On väga palju põhjusi, miks info kohale ei jõua. Suhtlemistõkkeid me igapäeva elus vältida ei saa, aga saame neid vähendada. 3. Mõjutamine ehk interaktsioon Suhtlemise käigus toimub vastastikune mõjutamine
matemaatiliseks lähenemiseks. Uurimustes andis C.E.Shannon infohulga mõiste tõenäosuslikstatistilise määratluse, esitas sidesüsteemi abstraktskeemi, sõnastas sidekanali läbilaskevõime, mürakindluse, kodeerimise jt. teoreemid. Matemaatiline infoteooria on tõenäosusteooria haru, mis uurib infovoogu allikast sihtpunkti. Infoteooria tõlgendab matemaatiliselt järgmisi protsesse: informatsioon edastatakse infoallikalt kodeeritult läbi infokanali infosaajale, kus informatsioon dekodeeritakse. Nii küberneetika kui ka matemaatiline infoteooria said aluseks pöördelistele muutustele side ja informatsioonitehnikas, aga ka informatsiooni kui teadusliku uurimise objekti positsiooni üle. Informatsioonile hakati omistama üldteaduslikku tähendust ning informatsioonilised meetodid võeti kasutusele teaduslikus uurimustöös paljudel aladel: lingvistikakeelte analüüs; neurofüsioloogianärvitalitluse kirjeldamine jne. Kõik see
annaabi.ee 
