teadmiste hulk tema allikate iseloomust. Et saada selgust, millega meie vaim on tegevuses, peame me suunama oma mõtted vaimu tegevusele ning seda tähelepanelikult uurima. Objektide üksikasjalikul uurimisel, märkame me selle juures järjest enam detaile ning saame juurde järjest enam tajumusi ning seega ka ideid ning teadmisi selle kohta. Kui inimene sünnib siis on tema ülesandeks tutvuda maailmaga, et saada ideid ning teadmisi. Maailmast tuleb nii palju informatsioooni, mis tekitavad nii palju ideid, et noores eas pole aega teadvustada oma sisemist maailma. Meeltega aistitavast on raske ennast lahti rebida, sest ideede tekkimiseks on maailmas nii palju materjali, millel ei näi lõppu tulevat ning sageli tahetakse aga muudkui täiendada oma teadmisi, et maailmaga kursis olla ning oma arvamust avaldada. Inimene saab aga küpseks, kui ta on võimeline iseennast teadvustama.
Episoodilises mälus säilib informatsioonil nii ruumiline kui ka ajaline dimensioon – kajastub asetleidnud sündmuste toimumise koht kui ka aeg. Formeerub üldjuhul kaasneva ehk tahtmatu õppimise tulemusena ja võib pidada meeles suurt hulka informatsiooni. Võrreldes episoodilise mäluga on semantiline mälu abstraktsem, sest informatsioon säilitatakse selles loogiliselt seotud kujutluste, mõistete ja põhimõtetena. 10) Metakognitsioon. Tajutava informatsioooni selekteerimist ja töötlemist mälustruktuurides suunab ning kontrollib metakognitsioon. Õppimisega kaasnevas metakognitsioonis eristavad paljud autorid mõtlemist oma teadmiste ja õppimise kui protsessi üle. praktika on näidanud, et õpetajad ei pööra veel piisavalt tähelepanu metakognitiivsete oskuste kujundamisele, kuigi need on edukaks õppimiseks hädavajalikud. Nende oskuste õpetamine aitab kaasa nii madalate kui kõrgete võimetega õpilaste õppimisele. Metak
annaabi.ee 
