- kuluarvestus - maksude arvestus - finantsplaneerimine e. eelarvestamine - finantsanalüüs - tegevuse sisekontroll - audiitorkontroll Majandusarvestust nimetatakse ka “ärikeeleks”, mida on tarvis mõista selleks, et: - iseloomustada ettevõtte finantsseisukorda mõjutavaid majandustehinguid, - hinnata ettevõtte tegevust; - planeerida võimalikke muutusi majandustegevuses. Arusaadavalt ei ole majandusarvestusest saadav info piisav andmaks ammendavaid vastuseid kõigile informatsioonivajajate küsimustele. Samuti tuleks teada, et kasu majandusarvestusest väljendub koos teiste kasutoovate tegevusaladega. Majandusinformatsiooni kasutajad erinevad üksteisest infovajaduse poolest ning igal majandusinfo tarbijal on info suhtes omad spetsiifilised nõuded tulevavalt sellest, kas tegemist on info sise- või välistarbijaga. Tavaliselt on infotarbijad huvitatud: 1. Ettevõtte tulukusest. 2. Ettevõtte maksevõimest. 3. Ettevõtte jätkusuutlikkusest. Raamatupidamise alused
edastamine nende kasutajale-otsustajale (juhile) ühise mõistetava keele kaudu ongi majandusarvestus. Majandusarvestust vajatakse eelkõige ärimaailmas, kuid ilma selleta ei saa hakkama ka ükski teine institutsioon ei riigivalitsus, linna- ja maakonnavalitsus, koolid jne., kõik nad peavad kontrollima oma ressursse ja nende kasutamisega seotud muudatusi, et oleks võimalik teha otsuseid edaspidiseks. Samas on ka selge, et raamatupidamine ei suuda vastata kõigile informatsioonivajajate küsimustele. Ilma selge ja informatiivse raamatupidamiseta ettevõtte kasumit teenivad tegevusalad efektiivselt toimida ei saa. Majandustehingud on toimingud, mille tulemuseks on muudatused raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseisus. Kaupade ostud-müügid, laenutoimingud, autode ja pastapliiatsite muretsemised jne. Algdokument on majandustehingu toimumist tõendav kirjalik tõend.
annaabi.ee 
