Vanemad on lapsele mitmel viisil kõige tähtsamad kasvatajad, kelle kõrval kool jääb üsna marginaalseks mõjutajaks. Paljud meie aja vanemad aga mõtlevad, et kool ja lasteaed peavad tegelema laste kasvatusega aga mitte vanemad. Peaks mainima, et kasvatus on kahe inimese ( kasvatava ja kasvataja) vaheline interaktsioon. (Hirsjärvi, Huttunen 1991.) Laps mõjutab vanemaid samal määral, kui vanemad last. Interaktsioon toetub suurel määral keelelisele informatsioonivahetusele. Me kõik võtame osa ühises keelemängus. Kasvatuslik mõjutus on alati suunatud kasvatajalt kasvatatavale. Igal kasvatajal on teadvustatud plaan, mida ta kavatseb teostada. Nende plaanide all mõistetakse suunajooni ja põhimõtteid , millele tegevuses toetakse. Kasvatus ei ole omaette väärtus. Selle abil püütakse saavutada mingeid eesmärke. On koole, mille olemus ei toeta õpetaja kui isiksuse jaoks olulisi väärtusi, kuid meie, kui
Kasvatus algab siiski kodust ja lapse esimesest elupäevast. Vanemad on lapsele kõige tähtsamad kasvatajad, kelle kõrval lasteaed ja kool jääb üsna marginaalseks mõjutajaks. Kahjuks mõtlevad aga paljud meie aja vanemad, et lasteaed ja kool peavad tegelema laste kasvatusega aga mitte vanemad. Kasvatus on kahe inimese (kasvatatava ja kasvataja) vaheline interaktsioon. Laps mõjutab vanemaid samal määral, kui vanemad last. Interaktsioon toetub suurel määral keelelisele informatsioonivahetusele. Me kõik osaleme ühises suures keelemängus. Kasvatajalt - kasvatatavale on alati suunatud kasvatuslik mõjutus. Igal kasvatajal on õigustatud plaan, mida ta kavatseb teostada. Nende plaanide all mõistetakse suunajooni ja põhimõtteid, millele tegevuses toetutakse. Kasvatus ei ole omaette väärtus. Kasvatuse abil püütakse saavutada mingeid eesmärke. T. Kuurme arvates võiks kasvatust kõige avaramalt mõista kasvamise kaasabina. Siiski näeb
annaabi.ee 
