lisades kõnele mõningad kaunistused, siis muutub luule ilmselt mitte ainult tarbetuks, vaid ka võimatuks -- ta muutub lõputult kasvava liiasusega ja niisama kahaneva informatiivsusega tekstiks. Kuid katsed näitavad vastupidist. Ungari teadlane Ivan Fónagy, kes tegi vastavad eksperimendid, kirjutab: «Meetrumist ja rütmist hoolimata , tuli Endre Ady luuletuse puhul 60% foneemidest ennustada, eksperimendi puhul ajaleheartikliga aga ainult 33%. Luuletuses olid liiased, informatsioonivabad 40 häälikut sajast, ajalehe juhtkirjas aga 67. Veelgi kõr- gem oli liiasus kahe tütarlapse vestluses. Siin piisas 29 häälikust, et ära aimata ülejäänud 71.»5 Toodud andmed on kooskõlas ka lugeja vahetu kogemusega -- me ju ometi märkame, et mahult mitte kuigi ulatuslik luuletus võib sisaldada informatsiooni, mida ei kätke mittekunstilise teksti kümned köited.6 Niisiis, luule informatiivsus
korrelatsioonis mingi keelevälise reaalsusega; ja võivad omandada semantilise formaalseid elemente, millel on ainult keelesisene iseloomu, leides endale (näiteks grammatiline) tähendus. lisatähendusi. Informatiivsus ja liiasus luules Meetrumist ja rütmist hoolimata , tuli Endre Ady luuletuse puhul 60% foneemidest ennustada, eksperimendi puhul ajaleheartikliga aga ainult 33%. Luuletuses olid liiased, informatsioonivabad 40 häälikut sajast, ajalehe juhtkirjas aga 67. Veelgi kõrgem oli liiasus kahe tütarlapse vestluses. Siin piisas 29 häälikust, et ära aimata ülejäänud 71. Ernst Cassirer. Sümboolsete vormide filosoofia 1923-29 Märgi (signaali) ja sümboli eristus. Signaal on osa füüsilisest maailmast, sümbol aga osa inimlikust tähenduste maailmast. Signaalidel on alati füüsiline või materiaalne alus, sümbolitel on ainult funktsionaalne väärtus.
annaabi.ee 
