Vastus: Teaduslik kommunikatsioon- Brian C. Vickery, Zipf, Shannon, Cherry Bibliomeetria- Brian C Vickery, Zipf, Shannon, Cherry Dokumendianalüüs ja infootsingu hindamine- Brian, Vickery, Zipf, Shannon, Cherry Üldkäsitlused- Brian C Vickery, Zipf, Shannon, Cherry 9. Infoteaduse intellektuaalne struktuur Vastus: Tefco Saracevic toob esile infoteaduse 2 peamist orientatsiooni: -suund, mis on seotud üksiksiku ja ühiskonna infovajaduse ja -kasutamisega -suund, mis on seotud spetsiifilise informatsioonitehnika, -süsteemide ja -tehnoloogiatega, et infovajadust rahuldada ja tagada informatsiooni tõhus organiseerimine ja otsing. Seda suunda nimetatakse information retrieval. 10. Infoteaduse seos teiste teadusvaldkondadega: loodusteadused, tehnikateadused, sotsiaalteadused Vastus: Infoteadus on interdistsiplinaarne teadus ja on seotud paljude teadusvaldkondade ja distsipliinidega. Loodusteadus- Loodusteadused on infoteadusele paradigmade ja meetodite allikaks. Pasley väidab,
raamatu kirjutanud autor on lugejaga mõttevahetuses. Mispärast ei saa seltskondlikku suhtlemist pidada kõneluseks? Seltskondlikku suhtlemist ei saa pidada kõneluseks, sest palju inimesi üheaegselt ei saa kõneleda, kõneluses osaleb 2 inimest. Seltskond ei süvene juttu, räägitakse igapäevaasjadest. 2) Mille poolest vaesestab tehnika inimeste vahelist kõnelust (telefon ja kõnekarismaatikud)? Informatsioonitehnika kasutamise tulemusena inimesed kaugenevad üksteisest. Telefoni puhul ei ole teine inimene valmis kuulama ega ka kõnelusse laskuma. 3) Mis on autori arvates kirjateel suhtlemisel kaasajal 17-18. saj võrreldes kaduma läinud? Kadunud on kirjakirjutajad, kaasajal suheldakse kirja teel väga harva ning edastatakse pigem postkaarte puhkuselt vms lühisõnumeid. Tänapäeval ei saadeta kirjale koheselt ka vastust tagasi.
t ainult ühe järgu võrra. Seega muutub kood anduri modulatsiooniketta liikumisel sujuvalt ning asendisignaali töötlevate loogikaskeemide lülituste arv on minimaalne, mis suurendab seadmete töökindlust. Ühikkoodi kasutakse juhul, kui mingit füüsikalist suurust iseloomustab impulsside arv, näiteks kui asendit määratakse impulssanduri impulsside loendamisega. Tähtsad on vigu avastavad ning vigu korrigeerivad koodid, mida nimetatakse veatõrjekoodideks. Seoses informatsioonitehnika arenguga on oodata nende koodide üha laiemat rakendust. Veatõrjekoodide abil on võimalik vähendada seadmete keerukusest ning keskkonnahäiretest põhjustatud vigu ning järelikult suurendada seadmete töökindlust. Vigu avastavate ja korregeerivate koodide puhul on lubatud ehk õigete koodide arv märksa väiksem võimalike koodide arvust. Seega on osa koode keelatud ehk vigased. Lubatud ja keelatud koodide suhet iseloomustab koodi samm d. Tavalise kahendsüsteemi korral d = 1, s
annaabi.ee 
