3) taktivälteteooria välde on takti tugevast ja nõrgast osast moodustuv fonoloogiliselt oluline prosoodiline nähtus. Välted on :leksikaalselt distinktiivsed. Välteeristus toimub kõnetakti ulatuses: rõhulise silbi tuuma, lõpu ja järgmise rõhuta silbi tuuma jooksul. 49. Mis on intonatsioon ja miks see on vajalik ning kuidas on võimalik seda kirjeldada? Intonatsioon on lausemeloodia, mida mõjutavad grammatiline struktuur, informatsioonistruktuur, diskursuse struktuur jne. Intonatsioon näitab kõneleja lingvistilist kompetentsi. Intonatsioon e. muusikaline rõhk helikõrguste liikumine sõnas ja lauses. Kõne ei ole monotoonne, kõneldes heli tõuseb ja langeb. On keeli, kus intonatsioonil ei ole fonoloogilist ülesannet, kuid teistes keeltes on helikõrguste liikumine sõna ja lause keskseks nähtuseks. (Kui esimene silp on lühike, siis tavaliselt sõna intonatsioon vähe langev
kõne tajumisel - helikõrgus Seega intonatsiooni mõõdetavad füüsikalised parameetrid on: Fo, intensiivsus, aeg (segmentide kestus) Intonatsioonil on ka abstraktsem lingvistilise väljenduse plaan, mis näitab kõneleja lingvistilist kompetentsi. Intonatsiooni mõjutavad (koos) mitmed tegurid, sh: grammatiline struktuur Nt lausetüüp: inversiooniga küsimus, nt tõusev intonatsioon küsilausete lõpus inglise k-s, loetelu jm informatsioonistruktuur Nt uus ja vana informatsioon diskursuse struktuur (tekstiintonatsioon), teksti sidusus Nt kõnevooru hoidmine, vooru lõpetatus Kõne liigendamisel ja kõne keelelisel segmentimisel kujuneb intonatsioonirühm, mis on sageli põhiüksuseks ning analüüsi lähtekohaks kujundab intonatsioonilise terviku kõneleja suhtumine/emotsionaalne seisund (ekspressiivne funktsioon) Nt üllatus, viha paralingvistilesd tunnusjooned, nt kõneleja sotsiaalne tagapõhi vms.
annaabi.ee 
