On leitud, et kui inimene on keskkonnas, mis pole tema järgi kohandatud, s.t. on ebaergonoomiline, (näiteks, töö ebamugavas asendis, müras, puudulikus või halvasti kujundatud valgustuses, stressis või muudes ebamugavates tingimustes), siis muutub tema mõtlemine, mis tingib omakorda käitumise muutuse. See suurendab inimvigade või tahtlikult vale käitumise tõenäosust, mis võibki tekitada õnnetuse. Õnnetusi võivad põhjustada nii häired aju informatsiooniprotsessides kui puudulik koolitus, töökoha ja seadmete halb kujundus ning töö halb organisatsioon, mis kõik kokkuvõttes näitavad, et töö pole kohandatud inimesele, s.t. et töökeskkond on ebaergonoomiline. - Inimesed võivad võtta vastu vale (ohtlikke) otsuseid ka siis, kui nad on teadlikud riskidest. - Inimesed võivad hinnata ka olukorda valesti ning seetõttu käituda sobimatult, mis võibki põhjustada õnnetust.
On leitud, et kui inimene on keskkonnas, mis pole tema järgi kohandatud, s.t. on ebaergonoomiline, (näiteks, töö ebamugavas asendis, müras, puudulikus või halvasti kujundatud valgustuses, stressis või muudes ebamugavates tingimustes), siis muutub tema mõtlemine, mis tingib omakorda käitumise muutuse. See suurendab inimvigade või tahtlikult vale käitumise tõenäosust, mis võibki tekitada õnnetuse. Õnnetusi võivad põhjustada nii häired aju informatsiooniprotsessides kui puudulik koolitus, töökoha ja seadmete halb kujundus ning töö halb organisatsioon, mis kõik kokkuvõttes näitavad, et töö pole kohandatud inimesele, s.t. et töökeskkond on ebaergonoomiline. - Inimesed võivad võtta vastu vale (ohtlikke) otsuseid ka siis, kui nad on teadlikud riskidest. - Inimesed võivad hinnata ka olukorda valesti ning seetõttu käituda sobimatult, mis võibki põhjustada õnnetust.
annaabi.ee 
