omakorda kiitma. Kõik see on seotud meedia tegevuse ja poliitiliste "mängudega". Sageli mängib meedia sellisele tantsule kaasa, unustades ise oma endised ütlused, seega saaksin öelda, et meedia mälu on lühike. Pole tarvis muud kui veidike leidlikkust ning tõsist hoiakut kui vastavad andmed edastad ning rahvas on sellest kinni. Seetõttu on ka informatiivne meedia valdkond nii edukas. Kuigi kõik pole nii negatiivne, kui alguses paistab. Tänu informatiivsele meediale on meil siiski rohkem infot, kui oli seda võimalik saada Nõukogude Liidu ajal. Meil on isegi informatsiooni üleladvestumine, sest meedia pakub meile rohkem, kui meil vaja on. Iga inimese enda teha on aga see, kui palju ta sellest kasutab ja mida tõeks võtab. Kuigi need kõik kolm valdkonda käsitlevad oma teemat ja tegutsevad erinevate võtetega, siis kõik nad on nii tihedalt üksteisega seotud, et sageli on isegi raske neid eristada
Meedia sisu mõjutab ajakirjaniku rollitunnetus kuidas hinnatakse neutraalsuse ja osalemise vahekorda, milline on ajakirjaniku kui mõtestaja, levitaja ja vastase rolli tähtsus. 1986.a tehtud uuringust tulenes, et enim hinnatakse mõtestavat/uurivat rolli (62%) ning informeeriva levitaja rolli (51%), vastase roll jäi aga tahaplaanile (17%). Olulisel kohal on ka rollitunnetus ja ajakirjanikueetika (nt Briti ajakirjanikud olevat märksa enam üksnes informatiivsele rollile pühendunud kui sakslased). Uudiste valikut mõjutab ka erakondlikkus (nt eriti Saksamaal, kus ajakirjanikud olid arvamusel, et kommentaarid on tähtsamad kui faktid). 38. Reklaami mõju Enamik vabaturu meedialiikidest on orienteeritud reklaamiandjate vajaduste rahuldamise poliitikale, seistes nii ka enda huvide eest. Kujundus, küljendus, planeerimine ja programmide koostamine peegeldavad tihti reklaamiandjate huve.
annaabi.ee 
