Nagu valge, tähistab ka must mõlemas keeles rassilist kuuluvust. (Degel 2005: 105–107) Eesti keeles seostub must ka mustuse ja poriga.Vene keeles Degel tugevat seost mustusega ei täheldanud, sest see ei avaldunud fraseologismides ega metafoorides. (Degel 2005: 106–107) 3.3 Punane/красный Nii eesti kui ka vene keeles on punast kasutatud niihelge ja õnneliku värvitoonina kui ka negatiivses tähenduses. Mõlemas keeles seostus informantidel punane viha, ärrituse ja rahutusega. Lisaks seostub mõlemas keeles punane ka kommunismiga. (Degel 2005: 107– 108) Vene fraseologismides tähendab punane siiski ka õnne, headust ning helgust. Kuigi eesti fraseologismides punase tähendusena midagi positiivset ei leitud, assotsieerus inimestele punasega ka armastus ja kirg. (Degel 2005: 107–108) 3.4 Kollane/желтый Kollane ning желтый erinevad tähenduselt suuresti. Kui eesti keeles seostub kollane
mõtsan / mõtsas). See uurimus näitab mitte niivõrd sünkroonilist pilti, kuivõrd toimuvat keelemuutust. Olulised tulemused on lühidalt järgmised. Sotsiaalsetest teguritest on olulised vanus, sugu ja haridus: - -h-lõpulisi vorme kasutati vanemas põlves (sündinud kuni 1929) 76%, -n-lõpulisi vorme 23%, keskmises rühmas (1939-63) vastavalt 45% ja 44% ja nooremas rühmas 18% ja 72%; - naised eelistasid -n ja mehed -h (58/33% ja 38/56%); - algharidusega informantidel oli 87% -h vorme, põhiharidusega 67%, keskharidusega 46% ja kõrgharidusega 22%; - kirjakeelse -s-lõpu (metsas) kasutus tõuseb hüppeliselt keskmises põlves (vanem 1%, keskmine 11% noorem 10%) ja vastavalt kasutaja haridusele (alam haridus 1%, põhiharidus 35%, keskharidus 8% ja kõrgem 12%). Teine rühm tegureid oli situatiivsed: teema, kõnestiil (neutraalne/emfaatiline/vastused), teksti tüüp (narratiiv/dialoog):
annaabi.ee 
