Tähenduse mõistmiseks tuleb liikuda kõrgemaile struktuuritasandeile (ülesandeks tagada vert struktuuri hierarhia). Väga semantilised, tähistatav asub alati kõrgemal tasandil kui tunnused ise. Jagunevad: a) tunnused, mille tähistatav on implitsiitne, otse nimetamata, nõuavad lugejalt teat pingutust (tegelase seisund, atmosfäärikirjeldused) b) tunnused, mille tähistatav tekstis eksplitsiitne – valmis informatsioon, tegelaste identifitseerimine ajas ja ruumis (nimetatakse ka informantideks). Tunnusel on paradigmaatiline suhe korrelaadiga. Distributiivse funkts puhul tegu metonüümilise suhtega, neid iseloomust. verb ‘tegema’, tunnuse (integratiivse) puhul on tegu metafoorilise suhtega, neid iseloomustab verb ‘olema’. Kõik need tunnused teenivad kardinaalsetest funktsioonidest koosneva tuuma väljaarendamist, tekst hargneb katalüsaatorite – tunnuste ja informantide kaudu. Järgnevus jutustuses ongi tuumfunktsioonide ahel, mis omavahel seotud
teed tähtsat tööd. Elulood- nende kaudu asjade uurimine, omaette uurimisvaldkond. Tuvastatakse erinevad jutustamise strateegiad. Välitöödel saadakse teada väikesed elulood. Inimesed räägivad paljusi asju läbi oma elus juhtunud asjade, läbi oma kogemust. Need inimesed kelle käest saame välitöödel infot, nimetatakse informantideks. Kasutatakse ka termineid ,,välitööde partner". Oluline on, et saada hea kontakt inimestega, see on tähtis moment, nii saab ka rohkem tõepärasemaid (tõenäoliselt) andmeid. Peavad olema teatud sotsiaalsed oskused, kuidas inimestega läbi saada, soovitatav. Eetilised küsimused informantidega suhtelmisel ei tohi kahjustada inimesi, keda uurime; peame püüdlema selle poole, et midagi halba neile ei juhtuks, vajadusel anonüümsuse tagamine, ei avalda nimesid jne
annaabi.ee 
