täiustati rahastamise süsteemi. Eesmärk oli viia teadustegevuse suunad vastavusse Eesti majanduses ja sotsiaalsfääris toimuvate muudatustega. Valitsuse nõustajana T&A küsimustes loodi 1990. aastal Eesti Teadusnõukogu ning kolm fondi. Eesti Teadusfondi (ETF) ülesandeks pandi alusuuringute finantseerimine ning Eesti Innovatsioonifond (EIF) oli suunatud turule orienteeritud rakendusuuringute ja arendustegevuse finantseerimisele. Kolmas - Eesti Informaatikafond ja ka EIF on tänaseks likvideeritud.5 2001. a. lõpul võeti Riigikogus vastu riiklik teadus- ja arendustegevuse strateegia "Teadmistepõhine Eesti" aastateks 2002-2006. Seni ulatusid T&A era- ja avaliku sektori kogukulutused SKTst Eestis 0,83%ni, kuid Euroopa Liidu 25 liikmesriigi keskmine vastav näitaja oli 1,9%.6 Kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) 2004-2005 aasta innovatsiooni
kumb ühiskonnavorm viiks edasi Eesti Vabariigi majandust ja aitaks jääda püsima konkurentsis. Essee lugeja peaks algusest peale üritama aru saada näidetest, mis on toodud nimelt kuidas on üks või teine asi mõjutanud mingisuguse ühiskonnavormi teket. Ja seal juures peaks lugeja ise ka kaasa mõtlema, kas toodud näited tõesti aitavad Eesti riiki või mitte. Infoühiskond Infoühiskonna areng algas meil juba 1990. aastal, kui loodi Riigikantselei haldusalas Eesti Informaatikafond (EIF), mis oli aasta varem moodustatud Eesti Informaatikanõukogu tööorgan. Eesti areng informaatika vallas algas juba iseseisvumisega. Mida aastaid edasi, siis järjest rohkem loodi erinevaid osakondasid, millega siis suudeti hõlmata nii teedevõrgustikke kui ka muid tähtsaid riigiorganeid. Kõige värskemaks on 2003. aastal loodud Riigi Infosüsteemide Arenduskeskusest edasi tuletatud/nimetatud 2011. aastaks Riigi Infosüsteemide Amet.
Puudused- lisakulu, lisaaeg. 66. Standardite liigitus Ametlik, mitteametlik Üldine, organisatsiooniline, tehniline Rahvusvaheline, riiklik Ettevõttesisesed, ettevõttevälised 67. Standardimiskehamite näited ANSI/IEEE, ISO/IEC, BS, MIL, DoD, IEE 68. Standardimine Eestis: korraldus, IT standardite tehniline komitee Korraldus- Eesti Standardimiorganisatsioon, Tehniline Komitee, Informaatikafond. IT standardite tehniline komitee- asutati 1997, üle 20 liikme. 69. Standarditavad valdkonnad Kvaliteedihaldus, testimine, dokumenteerimine, turve. 70. Standardite kasutamine Rahvusvahelised standardid on eeskujuks firmasisestele. Ettevõtte standardi koostamine rahvusvahelisel tasemel. 71. Infoturbe standardid ISO/IEC 27001 72. Dokumenteerimist käsitlevad standardid ISO 15489. Dokumendihaldus ISO 5127. Informatsioon ja dokumentatsioon. Sõnastik 73
annaabi.ee 
