tasu alahinnata. Näiteks võib olla ühiskonnas toimunud mingi suur sündmus, mis meedia (või ka teiste sihtgruppide) tähelepanu enesele tõmbab, või saadeti pressiteade välja liiga hilja, ajal mil toimetuses leht juba koostatud oli. Alljärgnevalt on kirjeldatud Eestis levinumaid suhtekorraldusprogrammide ettevalmistusel kasutatavaid nn formaalseid meetodeid. Peale nende on võimalik rakendada lugematul hulgal kombinatsioone informaalsetest meetoditest, kuhu võivad kuuluda isiklikud kontaktid ja vestlused, vaatlused, fookusgrupid (vt ptk 8) jpt. Kommunikatsiooniaudit ja selle eesmärgid Kommunikatsiooniaudit on organisatsiooni sise- ja väliskommunikatsiooni analüüs. Tavaliselt kesken- dub audit kahe kuni nelja sihtgrupi info liikumisele ning nende suhtluse hetkeolukorra hindamisele. Auditisse võidakse selle eesmärkide põhjal kaasata nii sise- kui ka välissihtgruppide esindajad.
juhtkonnale võimaluse saada õigeaegset informatsiooni tekkivate ebakõlade ja probleemide kohta. Seega muudab sisekontroll kontrolli sisulisemaks. Termin sisekontroll on võetud kasutusele selleks, et eraldada ettevõttesiseseid kontrollimehhanisme ettevõttevälistest (näiteks seadused). Sisekontroll on süsteemse kontrolli üks osa. Sisekontrollisüsteem on oma olemuselt kontseptuaalne. See on ühendatud kontrollide kogum. Sisekontrollisüsteem koosneb nii formaalsetest kui ka informaalsetest kontrollidest, millest igaüks on loodud selleks, et aidata juhtkonnal saavutada püstitatud eesmärke. Spetsiaalsete rahvusvaheliste organisatsioonide poolt on loodud sisekontrolli jaoks standardid, reeglid ja definitsioonid. Sisekontroll (vahel nimetatud ka juhtimiskontroll) on juhtkonna poolt planeeritud ja rakendatud süsteemne abinõude kompleks töökorralduses ja juhtimises, mis peab looma kindlustunde, et ettevõte saavutab püstitatud eesmärgid
annaabi.ee 
