inimesed vähem, võib hakata neid ohustama tüsedaks muutumine, mis soodustab samuti tervisehädade teket. Lisaks hakatakse rohkem virtuaalselt suhtlema ning seetõttu ei osata enam päriselus vestelda. Seega ohtusid märkamata võib langeda kurikaela, aga ka ülekaalu ohvriks või muutuda eemaletõugatuks. Kuna Eestis on palju ka vaesemaid peresid ei ole neil võimalik arvutit soetada, jääb risk, et elanikkond jaguneb "inforikasteks" ja "infovaeseteks", kellest viimaste puhul tekib oht infoühiskonnas väljatõugatuks muutuda. Kuid nagu ütleb ka vanarahvatarkus, et pole head ilma halvata- võimaldab infoühiskond küll kiiresti saada kõikvõimalikku infot, kuid peidab endas samuti palju ohtusid.
deflatsioon üldise hinnataseme jätkuv alanemine; vt ka inflatsioon demokraatia valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine depressioon vt majanduslangus devalveerimine koduvaluuta kursi alandamine välisvaluutade suhtes digitaalne lõhe nüüdisaja üks olulisemaid sotsiaalseid lõhesid, mis jagab inimesed inforikasteks, kellel on juurdepääs moodsatele digitaalsetele info- ja kommunikatsioonivahenditele (eeskätt internetile), ning infovaesteks, kel taoline juurdepääs puudub; globaalses ulatuses eraldab digitaalne lõhe arenenud riike ja arengumaid diktatuur õigusvastane valitsemisvorm, mille puhul üks isik (diktaator) või isikute grupp on võimu monopoliseerinud ning kasutab seda õiguslike piiranguteta dividend ettevõtte omanikule makstav kasumiosa
nad probleemidest, aga toimus bumerangiefekt ohtra väetamise ja odava tööjõuga toodetud põllumajandustoodang jõudis tagasi rikaste riikide inimeste toidulauale. Arengumaad ei ole huvitatud loodussõbralikust tootmisest, kuna ähvardav näljahäda ja maailmaturu karm konkurents muudavad nad konkurentsivõimeliseks vaid odava tootmise teel. Digitaalne lõhe NÜÜDISAJA ÜKS SUUREMAID SOTSIAALSEID LÕHESID, MIS JAGAB INIMESED INFORIKASTEKS, KELLEL ON JUURDEPÄÄS MOODSATELE DIGITAALSETELE INFO- JA KOMMUNIKATSIOONIVAHENDITELE, NING INFOVAESTEKS, KEL TAOLINE JUURDEPÄÄS PUUDUB; GLOBAALSES ULATUSES ERALDAB DIGITAALNE LÕHE ARENENUD RIIKE JA ARENGUMAID. Infovaesed on tihti vaesemad ka oma sissetulekute ja sotsiaalse kapitali (oskuste, suhtlusringi, kaasatuse) poolest. Viletsamad teadmised ja sissetulek ei võimalda oma elatustaset parandada.