baasi, inforessursside analuus, teabe hind ja vaartus) · Infovajaduse valjaselgitamine (kes votab vastu otsuseid, ligipaas infole, kes haldab strateeg.inforessursse, kust saadakse informatsiooni, millised on teabekanalid jne) · Info juhtimine (kes ja kuidas korraldab info liikumist, nende ametikoht, vastutusala, dokumendid, tehnoloogia- voi kasutajakeskne, infopoliitilised dokumendid, pohimotted) · Kriteeriumid (info/dokumentide liikumise kiirus, info kattesaadavus, infomaterjalide selgus, kasutajate rahulolu jms) 3. Infopoliitika eesmärgid eri tüüpi organisatsioonides. Infopoliitika seos organisatsiooni eesmärkidega Paljude inimeste arvates sunnib poliitikadokumendi kirjutamise ja toimetamise protsess neid
Nüüd masinad varjavad üldsuse eest isiku identiteeti ja omadusi, sajandi eest ei olnud privaatsus rahvusvaheliselt tagatud põhiõigus. Oskuslikum ja efektiivsem teabe kasutamine ühiskonna ühsikonna üheks kvaliteedimärgiks on suutlikkus töödelda infot. Peamine oht seondub õiguse suutmatusega tehnoloogia arenguga sammu pidada. Nüüdisaegsele kommunikatsioonile on iseloomulik piiriülesus, millest on tingitud vajadus senisest suurema harmoniseerituse järele. Nii EL kui ka Eesti infopoliitilised prioriteedid näevad ette vajaduse siduda õigusloome teadusuuringute ja arnedustegevusega. Õiguskindlus selles valdkonnas kahaneb ühtsete infoõiguspoliitiliste lähtekohtade puudumise tõttu. Tehnoloogia arengu kiirusest on tingitud juriidilise analüüsi puudulikkus. Infoühiskonna probleemid on interdistsiplinaarsed. Seaduste täitmise tagamine. Tikk, Nõmper lk 175 jj • Väär- ja kuriteokoosseisud (nt AvTS-s sätestatud väärteod) • Seaduse enda selgus
annaabi.ee 
