tegemata. 3. Teabegraafikal puudub fookus. See on vahel teabegraafika vormistamise viga, aga toimetaja peab oskama öelda, mis on põhiidee, sest see tuleb tuua pealkirja ja sellest teha fookus. Lehekülje koostamine - Kui elemendid on olemas, siis tuleb need paigutada ajalehe külgedele. See tegevus on kaheks jagatud: infoplokkide koostamine ja tervikliku lehekülje kokkupanemine. Infoplokk tähendab kõiki materjale, mis kuuluvad ühe loo juurde: uudis ise, pealkirjad, väljavõtted, fotod, teabegraafika jne. Infoploki tegemine tähendab nendest osadest terviku tegemist. Infoplokid tuleb omakorda paigutada leheküljele nii, et moodustuks selge, lihtne ja mugav lehekülg. Infoploki tegemine Infoploki tegemise põhireegel on lihtne: kõik infoplokid peavad olema nelinurksed. Praktilises küljendustöös võime ploki elemendid jagada kaheks. Osa neist on sellised, mille
3. Info edastamine CAN-võrk vahendab juhtplokkide vahel infot. Kõik infoplokid koosnevad seitsmest osast ehk väljast. Iga väli koosneb bittide sarjast (bit on väikseim digitaalne ühik, kas 0 või 1). Vastavalt standardile võib ühe infoploki pikkus olla maksimaalselt 130 bitti. Autovalmistajad kasutavad eri standardeid, mistõttu on ka infoplokid eri pikkustega. Infoploki koostumus on aga kõigil sama. CAN-võrgu kahes juhtmes liigub sama infoplokk. Teises juhtmes on ainult pinge vastupidine, nn. peegelpildis. 4 5 Signaalide liigid CAN-saatja/- CAN-saatja/- vastuvõtja vastuvõtja Saatja/vastuvõtja saab tekitada kahte eri signaali:
Mis numbriga vahemälu plokki salvestatakse põhimälus 18751 plokis paiknev info, kui selles vahemälus kasutatakse otsest infopaigutusviisi (Direct mapping)? Plokkide nummerdamine algab nii vahe- kui ka põhimälu puhul plokist nr 0. V: 63 2) Arvuti mälu aadressid on 64 bitised. Vahemälus saab salvestada 512 plokki infot. Ühes plokis on 28 sõna (lihtsuse mõttes eeldame, et sõnad on 1-baidised). Mitut bitti läheb vaja selleks, et üheselt identifitseerida vahemälu pesas 103 salvestatud infoplokk, kui selles vahemälus kasutatakse otsest infopaigutusviisi (Direct mapping)? Ehk teisisõnu, mitme bitine on nn sildi väli? V: 47 3) Arvuti mälu aadressid on 32 bitised. Vahemälus saab salvestada 256 plokki infot. Ühes plokis on 24 sõna (lihtsuse mõttes eeldame, et sõnad on 1-baidised). Mitut bitti läheb vaja selleks, et üheselt identifitseerida vahemälu pesas 64 salvestatud infoplokk, kui selles vahemälus kasutatakse assotsiatiivset infopaigutusviisi (Associative mapping)
vastus=16018mod128=18 Vastus: 18 b. Arvuti mälu aadressid on 64 bitised. Vahemälus saab salvestada 256 plokki infot. Ühes plokis on 28 sõna (lihtsuse mõttes eeldame, et sõnad on 1baidised). Mitut bitti läheb vaja selleks, et üheselt identifitseerida vahemälu pesas 23 salvestatud infoplokk, kui selles vahemälus kasutatakse otsest infopaigutusviisi (Direct mapping)? Ehk teisisõnu, mitme bitine on nn sildi väli? ■ Kokku on meil kasutada 64 bitti, need jagatakse ära sõnadele, vahemälu 8 plokkidele, siltidele. Sõnu on 2 ehk sõnadele kulub 8 bitti, plokke on 8
Spetsiaalne juhtmälumälu vahemälu iga mälurea tunnusbittide säilitamiseks; 4. Loogikalülitused, mille abil toimub vahemälusse talletatud informatsiooni asendamise ohje; 5. Juhtseade, mille abil ohjatakse kõiki vahemälus toimuvaid protsesse. Informatsiooni vahetatakse põhimälu ja vahemälu vahel plokkide //block// kaupa. Ühe ploki moodustab fikseeritud arv mälusõnu (baite), mis põhimälus paiknevad järjestikuliste aadressidega mälupesades.Vahemälus paigutatakse infoplokk kindlale mälualale, mis moodustab vahemälus ühe vahemälu rea //cache line// ehk kande //entry// Sõltuvalt vahemälu korraldusest, viimane määrab selle, kuidas toimub aadressisõna vanemate aadressijärkude interpreteerimine vahemälus, jaotatakse vahemälud kolme põhiliiki: 1. Otsevastendusvahemälu //direct mapped cache memory// 2. Moodul-assotsiatiivne vahemälu //set-associative cache memory// 3. Täisassotsiatiivne vahemälu //full associative memory// 25
annaabi.ee 
