teaduslik ning sõnad, mida informatsioon sisaldab, on mulle mitte-midagi-ütlevad. Selle probleemi üldnimetus võib olla infokriis. Eesti on nii väike, et kõike maailmas saadavat informatsiooni pole võimalik meie keelde tõlkida. Eelkõige sellest tulenebki just meie riigis infokriis, kus meil pole võimalik saada alati tahetud informatsiooni ning me jääme hätta selle ülesleidmisega. Lahenduseks võib olla ainult infootsingute laiendamine Interneti keskkonnas. Keegi peab tegelema sellega, et teistes keeltes informatsioon oleks saadaval ka eesti keeles, kas just samas koguses, kuid võiks ju alati pürgida selle poole. Meie elu üks suurimaid osasid on Internet. Ilma selleta ei oska me ennast enam ette kujutada, kuna me saame sealt enamuse informatsioonist, mida meil vaja on. Tihti juhtub aga, et informatsiooni on liiga palju ning me ei tea milline on õige või just see, mida meil just vaja on
Infovajadus esineb igal inimesel igapäevaselt. Eriti suur on see just õppuritel ja inimestel, kelle töö sisaldab info töötlemist. Minul kui tudengil on infovajadus päris suur. Kasutan erinevaid infoallikaid nii tavaelus kui õppimises. Õppimises on mul vaja erinevaid informatsiooniallikaid kodutööde tegemises ning lisamaterjaliga tutvumiseks. Raske on ette kujutada elu ilma Internetita, kust leiab kiirelt peaaegu kõik vajaliku. Infoallikate ja infootsingute kursus oli kasulik, sest sain teadlikuks mitmetest headest andmebaasidest, millest ma varem kuulnudki ei olnud. Põhiliselt, kui on vaja leida mingi kindel artikkel, kasutan selleks Google Scholarit, mis on täpsem tavalisest Google otsingust. Samuti tuli kasuks teavikute otsimine ESTERis, sest seda kasutan ma iganädalaselt kas või raamatukogu raamatute tähtaegade pikendamiseks. Arvan, et kui tekivad suured probleemid, saab alati
annaabi.ee 
