MATSALU RAHVUSPARK Lääne-Eestis asub Matsalu rahvuspark, mis asub Hanila, Lihula, Martna ja Ridala valla territooriumil. Rahvuspark loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. 1976. aastal kanti Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. 2004. aastal nimetati Matsalu Looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks. Matsalu rahvuspargis on registreeritud 275 linnu-, 49 kala- ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki soontaimi. Lindudest on arvukaimad pesitsejad kormoran, hahk ja hõbekajakas. Matsalu rahvuspargi pindala on 48 610 ha ja see hõlmab Matsalu lahte, selle suudme ümber olevat Väinamere osa, Kasari jõe alamjooksu, lahe ja jõe kaldaroostikke, üleujutatavat Kasari jõe luhta, rannakarjamaid, puisniite ja umbes 50 meresaart. Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba: Valgeraba, Öördi raba, Riisa raba, Kikepera raba ja Kure...
Geenivaramu andmekogu loomisel võib eristada kahte omavahel seotud ja paralleelselt toimuvat andmete kogumise protsessi. Üks neist on terviseandmete, teine geeniandmete kogumine. Inimene, kes soovib Geenivaramu projektis osaleda, pöördub oma perearsti poole ja lepib kokku vastuvõtu aja. Vastuvõtul tutvustab perearst talle kõigepealt Geenivaramu projekti. Osaleda otsustanud inimene allkirjastab geenidoonoriks saamise nõusoleku vormi ja saab perearstilt spetsiaalse mapi infomaterjalidega. Seejärel täidab perearst koos geenidoonoriga terviseküsimustiku ja võtab vereproovi. Vereproovid ja täidetud küsimustikud toimetatakse Geenivaramu kodeerimiskeskusesse. Geenivaramu laboris eraldatakse verest pärilikkusaine DNA. Eraldatud DNA paigutatakse säilitamiseks Geenivaramu hoidlasse. Hoidlas säilitatava DNA baasil valmistab AS EGeen tulevikus personaalsed geenikaardid, mis talletatakse Geenivaramu andmekogus.
aga soosinud maastikurajooni loodusväärtuslike objektide, väärtuslike maastike ning elupaikade ja koosluste säilimist. Omapärane ja mitmepalgeline looduskeskkond on andnud olulise tõuke turismi arenguks, mis on aidanud elavdada piirkonna majanduskasvu ja konkurentsivõimet. Loodusturismi elavdamiseks on muuhulgas rajatud mitmeid tähistatud matka- ja õpperadasid, loodus- ja metsamaju, vaateplatvorme ja puhke- ning telkimisalasid, mis on varustatud külastajatele vajaliku taristu- ja infomaterjalidega. Suurt osa neist haldab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Hea näide on Oandult algav ning Eestit kirde-loode suunas läbiv 375 km pikkune matkarada. Rannikuala oma suvitamiseks sobilike liivarandade ja rannaküladega on ka oluline puhkepiirkond. Mereäärt ääristavad suvilad ning rannakülad. Ajaloolistes rannakülades on hakatud elavdama kogukonnaliikumist, taastama arhitektuuripärandit ning väärtustama piirkonnaga seotud vaimset pärandit. Näiteks Pärispeal
annaabi.ee 
