Turunduse olemus ja kampaaniad kriisi ajal SISSEJUHATUS Viimastel aastakümnetel on, nii pratilises majandustegevuses, kui ka teoreetilistes aruteludes, tõusnud tähtsale kohale ettevõtete, aga ka teiste subjektide, konkurentsivõime ja selle saavutamine. Täna, mil on maad võtnud majandus-ja finantskriis, on lisandunud eelnimetatud konkurentsivõime saavutamisele ka küsimus selle säilitamise kohta. Infomajandus on viinud hüperkonkurentsi tekkeni, kus turgu delegeerib pigem tarbija, kui tootja või müüja. Selle põhjuseks on ostjate suurenenud konkurentsi-ja hinnateadlikkus ning nõudlus kvaliteedi järgi. Digitaalmajandus on jõudnud staadiumi, kus ettevõtetel tuleb kindlamalt määratleda oma turgude ulatus ja positsioon. Vajatakse uusi turundusideid, -oskusi, -suhteid, mille loomiseks ei piisa enam tavapärasest turundusosakonnast. Selleks on vaja midagi enamat.
Infoühiskonna mõiste areng Olles nüüd põgusalt andnud ülevaate alternatiivsetest käibel olevatest ühiskonnakäsitlustest, mis tihtipeale mahuvad üksteise sisse, olles vahel ka üksteisele vastukäivad, rääkides samas siiski sarnastest protsessidest, jõuame järgnevalt infoühiskonna kontseptsioonini. Infoühiskonna teooriate tagapõhjana võib välja tuua kolm infoühiskonna teoretiseerimise perioodi: 1. Alates 1940. aastatest: infomajandus kui teistmoodi majandus. TÜ ajakirjandus ja kommunikatsioon Informatsioonisektori uurimine majanduses ning analüüsid sellest, kuidas informatsioon on seotud majanduskasvu ning kuivõrd see on majanduskasvu põhjuseks. 2. Alates 1960. aastatest: postindustriaalne ühiskond. Algab diskussioon ühiskonna muutumisest modernsest industriaalsest ühiskonnast uueks/teistsuguseks ühiskonnaks. 3. Alates 1980. aastatest: diskussioon modernsuse arenemisest
annaabi.ee 
