Arvatavasti satuks maailm siis samasse situatsiooni, mis toimus 20. sajandi esimesel poolel. Tuumasõdagi poleks siis enam välistatud. Politoloogia tundides sai aasta vältel põhjalikult nii grupitööde, külaliste kui ka teooria kaudu läbi töötatud palju erinevaid valitsemismudeleid. Liberalismist ei tulnud koolitundides siiski palju juttu ning ise teadsin sellest mudelist ka vähe, seega otsustasin läbi lugeda Ludwig von Misesi teose ,,Liberalism". Raamat oli väga infomahukas. Autor on kõik liberalismi tunnused detailselt peatükkide kaupa lahti seletanud. Mulle meeldis ka see, et autor toob igas peatükis liberalismile vastandiks sotsialismi, kuigi veidi meelehärmi tegi see, et autor on raamatus sotsialismi vastu väga kriitiline. Raamatus välja toodud näited ja sisu kirjeldab küll 19-20. sajandi esimese poole poliitikat ja majandust, kuid võrreldes Ludwigi teadmisi tänapäeva majandussüsteemi ja valitsemiskorraga, pole midagi väga muutunud
mapina. Atlasi saab liigitada (analoogia kaartide jaotamisega): 1) Kujutatava ala suuruse järgi (maailma, riigi, linna jms) 2) Sisu järgi (üldgeograafiline, erialaline (majanduslik jms)) 3) Otstarbe järgi (teatme-, kooli-, teede- jms) Mõiste võttis kasutusele Madalmaade kartograaf Mercator. Atlaste ja üldisemalt kaartide paljusus näitab otseselt majanduslikku ja kultuurilist arengutaset (esimene rahvuslik atlas Soomes 19. saj lõpp) Korralik tänapäevane atlas on väga infomahukas sisaldades lisaks kaardil kujutatud informatsioonile palju muid abiandmeid: graafikuid, tabeleid, tekstilisi kirjeldusi jms. Kosmosefotode põhjal tehakse satelliitatlaseid, mida saavad endale lubada siiski vähesed riigid. Atlas ongi tegelikult üleminekuvorm eraldiseisvatest paberkaartidest arvutitel põhinevale ruumiandmete süsteemile. Atlas tekkis seetõttu, et kaarte oli juba piisavalt palju ning need nägid kohati väga eriilmelised välja. Vaja oli neid ühtlustada ning
- Toimumisaeg – planeerimine toimub enne liigutust ja liigutuse alguses. Kontrolli faas toimub liigutuse ajal - Funktsioon – planeerimise ülesanne on seada paika liigutuse eesmärk ehk mida, kuidas ja millal teha? Kontrollimise faasis on olulne hinnata eesmärgi saavutamist ja teha jooksvaid parandusi - Sisend – planeerimises sisendiks ruumiline ja mitte-ruumiline info. Kontrollis sisendiks ainult ruumiline - Kiirus – planeerimise faas on aeglane sest on infomahukas ja osaliselt teadvustatud; kontrolli faas on kiire kuna seal on vähe infot ja see on teadvuseväline Liikumise taju Kuidas toimib liikumise tuvastamine (liikumisdetektor)? Ajalised nihked tajusüsteemis tekitavad liikumisaistingu. Liikumise tajumiseks on vaja aja V5. eristatakse esimest ja teist järku liikumistaju: - Esimene – kui objekt ja taust on eri valgustusega astmel - Teine – kui valgustuses erinevust ei ole ja tuleb tähele panna teisi muudatusi nagu kontrast jne
annaabi.ee 
