2) Jüri Uljas „Eestlase keha kõneleb“: raamat põhineb tudengite vaatluste ja uuringute põhjal, mille pärast arvan, et see raamat kuulub teadusliku psühholoogia alla. 3) Daniel J. Levitin „Korrastatud mõistus“: raamatu autor Daniel Levitin kes on McGilli ülikooli psühholoogia ja neuroteaduse professor näitab rohkete eluliste näidetega vürtsitatult uusimate teadustulemuste varal, kuidas saada tänapäevases infomaailmas taas oma koduse elu, töö ja aja korraldamise peremeheks. Rahvapsühholoogia raamatud 1) Kerttu Vesik „Vikerkaarte taga vangis“: arvan, et see raamat kuulub rahvapsühholoogia raamatute alla, sest raamatus jutustavad 12 Eesti ema oma loo, kuidas elada üle sünnituse järgne depressioon. 2) Marie Kondo „Jaapani korrastuskunst“: raamat põhineb Marie Kondo meetodil kuidas täisväärtuslikku elu ning ollla õnnelik. Arvan, et raamat kuulub
Digikogud ja digitaalraamatukogud Mõisted, tähendused ja tüübid Kaasaja raamatukogu · Tänapäeva raamatukogud osutavad traditsiooniliste teenuste kõrval üha rohkem elektroonilisi teenuseid. Inforessursside uute vormide arenguga ja infovahenduse uute võimaluste tekkega on raamatukogude kogud ja teenused põhjalikult muutunud ning elektrooniliste raamatukoguteenuste (eriti veebipõhiste) kasutamine kiiresti kasvanud. · Hoolimata jätkuvatest muutustest infomaailmas ei saa raamatukogud jääda ootama protsessi stabiliseerumist, vaid peavad püüdma oma tegevust selles valdkonnas mõõta ja sellest aru anda. Kogude kujundamist ja kasutamist peegeldav traditsiooniline statistika iseloomustab ainult osa raamatukogu jooksvast tegevusest. Kaasaja raamatukogu · Kui enamiku traditsioonilist statistikat saab raamatukogu koguda iseseisvalt, siis elektroonilisi teenuseid ja eelkõige nende kasutamist
4. raamprogrammi kontekstis pöörati tähelepanu projektidele, mille eesmärgiks oli: · Aidata raamatukogudel valmistuda võrgustumiseks ja digitaalajastuks üldiselt. · Toetada juba olemasolevaid võrguteenuseid raamatukogus: nt. kataloogi otsing, dokumendi 9 väljastamine jne. · Propageerida raamatukogu kui vahendaja rolli laienevas infomaailmas. Platvormid: 1. Autoriõiguse probleemid raamatukogu kontekstis (ECUP) 2. Digitaalraamatukogude tegevuste kooskõlastamine rahvusraamatukogude tasemel (CoBRA). 3. Olulised standardid raamatukogunduses (EFILA). 4. Avalike raamatukogude roll infoühiskonnas (PUBLICA). Analüüside tulemusel on võimalik identifitseerida raamatukogunduse valdkonnad, milles programmid omasid arvestatavat mõju:
annaabi.ee 
