tarnete õigeaegsus). Kuna tegemist on ettevõttes uue tegevusharuga (varem kasutati allhanget väga vähe), siis oli selle arengut huvitav analüüsida. Parema ülevaate saamiseks esitan mõned diagrammid: 7. Kokkuvõte ja järeldused. Ettevõtte töö on korraldatud üldjoontes hästi. Hea on see, et hinnatakse inimeste tööd ja soodustatakse nende koolitamist ning õppimist. Kõige enam tundub parandamist vajavat infosüsteem, aeg-ajalt esineb tõrkeid infoliikumises. Sageli on ka mulje, et osad juhtivtöötajatest tegelevad nn. tulekahju kustutamisega selle asemel, et protsesse juhtida. Nendel oleks kindlasti vaja täiendavat juhtimisalast koolitust. Õhkkond on üldiselt töine ja heatahtlik, oma abi ei keelata ja tehakse omavahel koostööd. Ettevõttel on kõik eeldused areneda kiiresti valitud suunas ja saavutada püstitatud eesmärgid.
ebaatraktiivsed. Kuidas panna info liikuma ja muuta kommunikatsioonikanal sisukaks? Tippjuhilt tulevad sõnumid jõuavad töötajateni tavaliselt kommunikatsioonijuhi vahendusel. Tasakaalustatud infoliikumise korraldamiseks on seda liiga vähe. Ettevõttes on igal tasandil infot ja tõhusaks töökorralduseks peaks see liikuma nii ülevalt alla kui ka alt üles. Elu näitab, et tihti inimesed ei teadvusta oma rolli ettevõttesiseses infoliikumises. Eriti siis, kui ettevõttes on kommunikatsiooniga tegelev spetsialist. Eeldatakse, et spetsialist tegeleb kommunikatsiooniga ja tema tegevus ei puutu ülejäänud töötajatesse. Kui aga inimeste käest küsida, kuidas nende arvates info ettevõttes liigub, siis leitakse alati, et see võiks parem olla. Kui uurida, kuidas inimene oma valduses olevat infot edasi annab, siis arvatakse, et seda tehakse väga hästi. Siin