tõlgendab kommunikaatori tegevust tähendusliku sõnumi edastamisena, on tegemist kommunikatsiooniga. Igale kommunikatsiooniaktile peab järgnema uus nii on pandud alus sotsiaalsele süsteemile. Luhmann: Massimeedia loob teatava taustareaalsuse, millest saab lähtuda, erineda ja mille taustal saab tulla välja oma personaalsete arvamuste, tulevikuhinnangute, eelistuste ja muu sellisega. Massimeedia ühiskondlikku funktsiooni ei leia seetõttu käesoleval hetkel aktualiseeritud infokogumis, vaid selle leiab seeläbi loodud mälus (1997). > Massimeedia aitab kaasa sellele, et ühiskonna alasüsteemidel oleks kusagil selge omavaheline kokkupuutekoht: võimaldab ühiskonnal monitoorida ka seda, mis toimub selle erinevates alasüsteemides, sest massimeedia vahendab oma sisus nii majanduse, poliitika, hariduse kui ka õiguse olulisemaid teemasid. Ajakirjandus kui sotsiaalne süsteem Meediastruktuurid kujutavad endast tegelikult lihtsustamismehhanisme, mis seisavad
Probleem: kas saidi sisu saab arusaadavalt üles ehitada, võimaldamaks kasutajal oma soovi järgi saidil liikuda, ning mitte sundida teda järgima kindlat navigeerimisteed ja arvestama rohkete piirangutega. Lahendus: tuleb koondada kontseptuaalselt sarnane sisumaterjal. Seeläbi tekib temaatiline infokogum, mis vastab kahele põhikriteeriumile: · grupeeritud informatsioon on samalaadne, · sisu kirjeldamine kulgeb üldiselt üksikasjalikule. Infokogumis tekivad teemapiirkonnad, jaotised ja alajaotised, kusjuures väiksemad üksused on sisutihedamad ja sisaldavad üksikasjalikumat informatsiooni. Grupeerimisel kohaldatav sarnasuse põhimõte peab lähtuma kasutajast, mitte saidi koostajast. Informatsiooni hierarhiline paigutus on peamisi vahendeid selge ja hõlpsalt kasutatava saidi loomiseks. Nii luuakse hierarhiline struktuur, mis tipneb kodulehega ja tutvustab saidi olemust ning sisu