See soodustaks informatsiooni mõistmise ja rakendamise oskust, mille väärtus kasvab aasta-aastalt. Kuigi osavõtt oleneks endiselt suuresti panustajate iseloomudest, annaks seesugune vorm võimaluse sõna võtta ka nendele, kes muidu häbeliku või argliku loomuga, sest anonüümsus sisendab kindlustunnet. Suurenenud osavõtt tõstab antud meetodi efektiivsust, mis omakorda tähendab paremaid tulemusi ning laiemat silmaringi. Olenemata üksikisiku panusest, talletab igaüks teatud infokillukesi juba erinevaid mõttekäike lugedes. „Tehnoloogia kasutamine peaks toimuma õppimise, mitte aga tehnoloogia enda huvides,“ sõnas Viive-Riina Ruus, seega luues harivat keskkonda, peaks kinni pidama prioriteetidest. Tehnoloogia arendamiseks on tarvis koostööd teha mitmete ettevõtetega: Microsoft toetas Ghana põhikoole 40 000 sülearvutiga, LAV-s võidutes Nokia platvormiga Mxit, luues sellele efektiivse matemaatikarakenduse.4 Kohalikule majandusele kui ka haridusele osutub taoline
oli siiski esteetiliselt väärtuslike teostega, mille valmimist toetasid patroonid. Maastikukunsti ideelised allikad Et mõista mingi kunstivoolu olemust, on tarvis tunda tema juuri ja mõjutajaid nii kunstivoole, kunstnikke, ühiskonnas toimuvaid protsesse jne. Suhteliselt noore maastikukunsti kohta on ilmunud vaid mõned üksikud raamatud ning kättesaamatud on põhjalikumad uurimused. Mõningase ülevaate voolust saab, kui koondada kättesaadavaid infokillukesi, mida alljärgnevalt ka teha üritan. Maastikukunsti peetakse tihti kontseptsuaalkunsti üheks osaks, mis kujutab endast nii- öelda ideekunsti, kus erinevalt näiteks esteetilistele väärtustele rõhuvast formalismist on põhirõhk teose tähendusel ja selle reaalne teostamine on teisejärguline suur osa töid jääbki nii-öelda vaid paberile, mis pole siiski maastikukunstile omane. Kontseptuaalkunsti "hiilgeaeg" langeb enam-vähem kokku maastikukunsti omaga.
annaabi.ee 
