Näiteks veebi näite varal võiksid kirjeldava uurigu uurimisküsimused olla järgnevad: Kui palju infootsinguid viiakse läbi veebis? Millised on kõige populaarsemad veebikohad? Kui palju inimesi kasutab veebi ja millise sagedusega? Millised on veebi kasutajate demograafilised tunnused? Suur osa info hankimise alaseid uuringuid, peamiselt varasemad uuringud, olid kirjeldavad ja uurisid infokanaleid, infoallikaid, ja infokasutajaid. Ka kasvatusteadustes on kirjeldavad uurimused üsna levinud. Sellised uurimused püüavad kasvatusnähtusi, näiteks käitumist või interaktsiooni teadusliku täpsuse ja tabavusega kirjeldada. Võrdlev uurimus erineb kirjeldavast vaid selle poolest, et lisaks püütakse seal võrrelda eri rühmi. Kirjeldavad ja võrdlevad uurimused teostatakse sageli nn survey- uurimustena (Hirsijärvi ja Huttunen, 2005, lk.170).
ettevõtte tegutsemine pikemas persektiivis. 1.1. Maksevõime analüüsi meetodid Ettevõtte maksevõime hindamiseks kasutatakse finantsandmete analüüsil mitmesuguseid tehnikaid. Neist kolm enamlevinumat on horisontaalne võrdlev analüüs, vertikaalne võrdlev analüüs ja suhtarvude analüüs. Ükski analüüsimeetod eraldi kasutatuna ei ole piisav selleks, et langetada olulisi otsuseid või rahuldada kõiki infokasutajaid. Sobiva analüüsimeetodi valikul tuleb lähtuda sellest, mille jaoks seda vajatakse. 1.1.1. Horisontaal-ja vertikaalanalüüs Horisontaalseks analüüsiks nimetatakse kahe või enama perioodi näitajate omavahelist võrdlemist. Horisontaalse analüüsi eesmärgiks on jälgida näitajate muutumist nii absoluutsummas (kroonides) kui ka protsentides. Horisontaalse analüüsi eesmärk on teha 12