iidol või lihtsalt mõni tuntud inimene elab. Massiteabevahendid pakuvad palju võimalusi inimestele, et eluga kursis olla. See kuulub enamasti meelelahutuse alla. Paljud lood räägivad kuulsuste jõukusest. Jaan Kaplinski on kord öelnud: „See tähendab, et tähtsaks ei peeta, kuidas inimesed suhtuvad teistesse, vaid seda, kui palju on tal õnnestunud koguda tähelepanu, vara, kuulsust.“ Kui tavainimene teeb heateo, siis kindlasti ei jõua see infokanalitesse, kuid kuulsus, kes käib korra valeinimesega korra väljas, saab endale kogu ajakirjanduse tähelepanu. Seepärast võib väita, et meelelahutuse huvides pakutakse kuulsustest palju lugemisainet. Meedia mõjul on rohkem negatiivseid pooli, kui positiivseid külgi. Avaldatakse lugusid, mis on uus ja huvitav, mitte uudiseid, mis on vajalikud. Ajakirjandus manipuleerib lugejatega, tehes esmaseid valikuid, mida avaldada. Kuid samas on infokanalid vajalikud, et hoida maailma toimuvaga kursis
Loomulikult tuleb kommunikatsioonijuhil ka seda teha, kuid see ei ole töö põhisisu. Kui eesmärk on kaasata inimesi ja luua korrapärane suhtlus, ei saa organisatsioonis kasutada turunduskommunikatsiooni ühesuunalist mudelit ega ka ajakirjanduslikku mudelit, mille korral kommunikatsioonijuht (või spetsialist) käib diktofoniga ringi, et intervjueerida töötajaid ja otsida 34 infokanalitesse vajalikke sõnumeid. Seda võib ja mõnikord ka peab tegema, kuid see ei ole peamine. Ka parima tahtmise juures ei jõua suures organisatsioonis igale poole, samuti pole see tõhus. Ettevõtte sisekommunikatsioonikanalid (siseveebid) on tihti sisukatest sõnumitest tühjad ja kasutajale ebaatraktiivsed. Kuidas panna info liikuma ja muuta kommunikatsioonikanal sisukaks? Tippjuhilt tulevad sõnumid jõuavad töötajateni tavaliselt kommunikatsioonijuhi vahendusel.
annaabi.ee 
