Projekti raames näitame kolmes Jõhvi kaubanduskeskuses videoloenguid, mis sisaldavad endas pilte, millel on narkootilistest ainetest põhjustatud tervisehädades sõltlased. Välja on toodud ka erinevate mõnuainete tarvitamise tagajärjed. Kokku on 16 videoloengut, mida näitame 1 kuu jooksul. Paigaldame ka 2 veebikaamerat kohtadesse, kus narkomaanid kogunevad. Kaameraid saab jälgida 1 kuu jooksul interneti vahendusel aadressil www.einarkole.ee , mis on meie infokampaania koduleheküljeks. Samuti paigaldame 25 väiksemat ja 5 suurt plakatit Jõhvi tänavatele 1 kuuks. Plakatitel on info meie kampaania ja veebilehe kohta. Me oleme oma projekti väljunditeks valinud just need meetodid, sest noored vanuses 13-18a liiguvad palju ringi kaubanduskeskustes oste tehes või vaba aega veetes. Samuti veedavad noored suurema osa oma vabast ajast internetis. Pärast kuuajalist infokampaania näitamist anname oma uudsed materjalid (slaidid ja videod)
Eestis on selleks kroon. Kui siiani pikka aega oli igal riigil olnud oma raha, siis aastast 2002 hakkas paljudes Euroopa riikides kehtima ühtne valuuta euro. Liitumine Euroopa Liiduga tähendab, et ka Eesti võtab lähitulevikus kasutusele euro. Üleminek võtab aga aega ja seni tuleb teha ettevalmistusi. Paar lihtsamat näidet sellest oleks järgnevad: esiteks korraldas Eesti Pank mõni aasta tagasi üldsuse teavitamiseks euro sularaha alase infokampaania, mille raames jagati voldikuid ja plakateid ning tutvustati euro rahatähti ja münte, teiseks võib juba praegu paljudel poetekkidel näha ostuhinda nii kroonides, kui ka eurodes. Kuigi üleminek on raske, on see tunduvalt tagasihoidlikum kui Suurbritannias, kus tuli kasutusele võtta täiesti uus süsteem. Vaatamata sellisele situatsioonile on Eestis võimalik euro kasutusele võtta. Selleks, et Eesti saaks kasutusele võtta Euroopa ühisraha, peab ta vastama Maastrichti kriteeriumitele
Eestis on selleks kroon. Kui siiani pikka aega oli igal riigil olnud oma raha, siis aastast 2002 hakkas paljudes Euroopa riikides kehtima ühtne rahaühik euro. Liitumine Euroopa Liiduga tähendab, et ka Eesti võtab lähitulevikus kasutusele euro. Üleminek võtab aga aega ja seni same teha ettevalmistusi. Paar lihtsamat näidet ettevalmistustest oleks järgnevad. Esiteks korraldas Eesti Pank mõni aasta tagasi üldsuse teavitamiseks euro sularaha alase infokampaania, mille raames anti välja voldikuid ja plakateid ning tutvustati euro rahatähti ja münte. Teiseks võime juba praegu paljudel poetsekkidel näha ostuhinda nii kroonides, kui ka eurodes. Kas need meid üleminekul ka aitavad, seda ei oska me praegu keegi täpselt öelda, kuid siinkohal võib tuua näite Suurbritanniast, kes 1971 aastal läks varem kasutatud naela, sillingi ning penni süsteemilt üle naela ja (uue) penni süsteemile. Kuigi
annaabi.ee 
