Koostisosadeks peetaks: infovajaduse väljaselgitamist; info hankimist erinevatest allikatest; infotoodete ja –teenuste arendamist, mis toetavad otsuste vastuvõtmist; keskkonnaseiret jne. *Teadmiste juhtimine tähendab praktikas teadmiste jagamise soodustamist. Praktikas määratletakse teadmisi enamasti kui vaikivaid teadmisi. *Teadmuse - teadmusjuhtimise eesmärk on seotud tihedamalt organisatsiooni tulemustega. Teadmusjuhtimine kasutab terminoloogiat ja tehnikaid, mis on laenatud infojuhtimisest. Nii info- kui teadmusjuhtimine on organisatsiooni eduka toimimise eelduseks. 2. Miks on oluline tegeleda teadmusjuhtimisega avalikus sektoris?- 3. Millised on avaliku ja ärisektori teadmusjuhtimise eripärad? Erasektoris kasutatakse teadmusjuhtimist eelkõige organisatsioonisiseste teadmiste jagamisel, mis on suunatud konkreetsete valdkondade arendamisele. Avalikus sektoris kasutatakse teadmusjuhtimist nii sisemiste kui väliste teadmiste jagamiseks
2) Infoprofessioanaali kompetentsusanalüüsid Erialaraamatukogude Assotsiatsioonis (Special Libraries Associations) 1990ndatel Uuring viidi läbi koostöös SLA liikemtega. Liikmed pidid kirjeldama oma visiooni infoprofessionaaline kompetentsustest. Analüsi tulemusel infoprofesionaalid vajavad kahesuguseid oskusi: a) Professionaalsed oskused: inoprofessionaali teadmised informatsiooni allikatest, informatsioonile juurdepääsust, tehnoloogiat, infojuhtimisest infootsingust ning võime kasutada neid oskusi raamatukogus ja informatsiooni teenindustes. b) Personaalsed oskused: suhtumised ja hinnangud, mis võimaldavad infoprofessionaalil efektiivselt töötada olla hea kommunikatoor; olla õppimisvõimeline; olla koostööaldis ja ellu jääda muutuvas infoühiskonnas. 3) Saksa Raamatukoguühingute Liidu analüüs "Kutsekirjeldus 2000: raamatukogud ja raamatukoguhoidjad muutumises"
annaabi.ee 
