Suhtlemisvormid on suuline, kirjalik ja piltlik ehk visuaalne suhtlemine. Suhtlemine jaguneb kolmeks: otsene, kaudne ja massiline. Organisatsioonis toimub teabelevi kahel viisil: ametlikult ja mitteametlikult. Juht peab saavurama positiivse suhtumise ja olema hästi informeeritud. Tal on vaja readlikult planeerida kuidas informeerida oma alluvaid enne tegutsemist ning tal tuleb saavutada usaldussuhe info edastaja ja vastuvõtja vahel. Alluvate infojaotus: • Tööjuhendid • Tagasiside ülesande täitmisest • Annab hinnangut tehtust • Aitab otsustada kuidas edasi tegutseda • Näitab teiste huvi • Tõstab inimese enesekindlust ja kompetentsitusetunnet • Parandab töössessuhtumist ja tegutsemise efektiivsust Potensiaalsed konfliktiallikad on • üldkehtivate normide eiramine • organisatsioonipoolse sekkumise õigustatut – legitiimsus
Kasuteadmatus võib väljenduda mingite kaupade ala-või ülenõudluses. Hinnateadmatus seisneb turuosaliste infopuuduses tasakaaluhinna suhtes, mis võib tekitada viivitusi tehingutes ning tuua kaasa turutasakaalu ajutisi häireid. Määramatusest ja sellega seotud riskiest: Kahju suurus või selle tõenäaosus ei ole prognoositav. See on nii massiliste ja omavahel statistiliselt seotud nähtuste puhul (näiteks konjunktuurne tööpuudus); Asümmeetriline infojaotus, millega kaasnevad negatiivse valiku ja moraalse riski probleemid; Inimeste kalduvus sõita kaaskodanike arvel jänest, asendades isikliku riskikindlustuse lootusega sotsiaalhoolekandele. 39. Negatiivne valik ja moraalirisk. Negatiivne valik- tootmiseks puudub stiimul. Tekkinud olukord nõuab reguleerimist, mis sageli seisneb maksude kehtsetamises-Sarnane on moraaliriski (põhjustatud informatsiooni asümmeetriast) näide, olukord, kus tarbija ei tasu hüvise eest otseselt ja sellest
annaabi.ee 
