3. Analoog ja digitaal info. Analoog liides (DAC, ADC). Analooginfo puhul on mingi suurus teise suuruse analoogiks ehk elektrisüsteemides on info analoogiks pinge. Analooginfo puhul võib füüsiline infokandja võtta ükskkõik millisel ajahetkel oma rajaväärtuste vahel suvalise väärtuse. Näiteks infokandjaks pinge 0 voldist kuni +5 voldini. Pinge muudab oma väärtust ilma hüpeteta ja signaali kuju muutus põhjustab infomoonutusi. Joonis lk 14. Digitaalne infoesituse korral on ainult teatud hulk lubatud väärtusi, mida infokandja võib omada rajväärtuste vahel. Nüüd ei saa enam infokandja võtta suvalist väärtust rajaväärtuse vahel. Info töötlemine muutub seetõttu lihtsamaks. Digitaalinfo esituse korral kasutatakse diskreetset aega ehk vaadatakse väärtusi ainult kindatel aegadel, mis võimaldab ignoreerida ümberlülitustel tekkivaid siirdeprotsesse. Mida lühem on siirdeportsess ja diskreetsed ajahetked seda suurem taktsagedus. Joonis lk 14
tõttu. Sarasevic (1992) väidab, et infoteadus on lahutamatult seotud infotehnoloogiaga ning infoteadus sõltub IT võimalustest. Sellegipoolest pole keegi veenvalt tõestanud, et infoteadus on loodusteadus. Harmon (1990) on kirjutanud ühe vähestest artiklitest, mis arutleb raamatukogu ja infoteaduse seoseid loodusteadustega ja teadmustehnikaga. Tema definitsioon seob infoteadusega bioloogilised ja füüsikalised süsteemid. Ingwerseni arvates võiks ühendada infootsingu, infoesituse ja juhtimise elemendid infoteadusest ning tarkvara ja tehisintellekti arvutiteadusest üheks teadusalaks. Ta rõhutab, et eelduseks oon see, et tegeldakse oma valdkonnaga ja ei hakata tegema seda, mida teine valdkond on ajalooliselt tavatsenud teha. Humanitaarteadused Infoteadusel ja eelkõige raamatukogu uuringutel on ajaloolised seosed samuti humanitaarteaustega. Varane uurimistöö selles vallas tehti ajaloost või ideede ajaloost lähtuvalt
ja viitama ülejäänud sünonüümidele koostaja valitud viisil. Seni on sõnastikes kasutatud vähemalt järgmisi viitamisviise koos oma eeliste ja puudustega: • Kõigi sünonüümide juures kogu info, sh teiste sünonüümide loe- telu. Eelis on info kiire leidmine olenemata valitud otsingusõnast ja selle info täielikkus. Puudusi muid polegi peale sõnastiku mahu kasvu, see aga oli oluline ainult pabersõnastikes, mis teeb tänapäeval niisuguse infoesituse üsna ülekaalukalt eelistatuks. (47) elund (ehk organ) – kindla asendi, kuju, ehituse ja ülesannetega osa organismist 128 Terminoloogia organ (ehk elund) – kindla asendi, kuju, ehituse ja ülesannetega osa organismist • Ühe märksõna (põhitermini) juures kogu info, ülejäänutelt viited sinna. See lahendus, mis pabersõnastike ajal oli oma
annaabi.ee 
