seljaaju ainult kergemaid 4) aju vahendab ka mitteteadvustatud psüühilisi protsesse 5) perifeerne ehk piirde-NS moodustub pea- ja seljaajust väljuvatest ja sinna suubuvatest närvidest koos nende lõpmetega elundites ja kudedes 6) sensoorne allsüsteem vahendab meeleelundite tööd ja tajumist; võetakse vastu ärritusi välis- ja sisekeskkonnast ning juhitakse need kesknärvisüsteemi (KNS) 7) töötluskeskuse poole suunatud infoedastusprotsesse, mida keskus vastu võtab, nimetatakse keskuse suhtes aferentseteks protsessideks 8) keskusest väljasuunatud protsesse nimetatakse eferentseteks protsessideks; liikumine vegetatiivne (autonoomne) NS 1) sümpaatiline süsteem – reguleerib sisesundite talitlust, ainevahetust, kohandab organismi suuremat aktiivsust nõudvate olukordadega, luues sobiva seisundi kiireks ja asjakohaseks reageerimiseks välja- ja siseärritajatele
Peter Ingweresen (1992) formuleeris lähtuvalt Belkinist infoteaduse dimensioonid suurema detailsusega: 1) formaalne ja mitteformaalne kommunikatsioon 7 2) infovajaduse teke ja areng ühiskonnas, tähelepanukeskmes on soovitud informatsiooni olemus ja põhjused 3) infosüsteemide efektiivsus ja infoedastus. Seotud teooriate ja meetodite arendamisega parandamaks infoedastusprotsesse infoloojalt tarbijale. 4) genereeritud teadmised, nende analüüs ja esitamine infosüsteemides. Indekseerimise- ja klassifikatsioonisüsteemid ning teadus- ja arendustegevuse produktsiooni mõõtmine ja infolevitamine 5) info ja tema kasutaja vahelised seosed. Tom Wilson (2001) soovitab vaadelda infoteadus kui nelja valdkonna koostoimet: infosisu, infosüsteemid, inimesed ja organisatsioonid.
annaabi.ee 
