end %____________________________________________________________ Kolmas_mudel = 'Mudel kodeerimisega - BCH(15,7)&RS GF(2^4)5-se vigu parandamisega' %pealkiri BER_BCH_RS_kodeerimisega = [];%moodustatakse tühi hulk LL = 5;%vea kordsuse parandamise võimekus plokkides kuna tegemist RS koodiga M = 4;%RS koodi pikkuse määramise koefitsient teooria N_rs = 2^M - 1; %kodeeritud sõna pikkus plokkides K_rs=N_rs-2*LL; %infosõna plokkide arv L=M*K_rs; %infobittide arv kodeeritud sõnas-üleminek plokkidest bittide peale %T = floor((N - K)/2);%Vea parandamise võimekus %x2 = x2(:); t2ide = mod(L - mod(length(x2(:)),L),L);%kahe järgmise reaga moodustatakse liiasus, et kokku sobitada koodide pikkused msg_t2ide = cat(2, x2(:)', zeros(1, t2ide)); rs_encode = rsenco(msg_t2ide,N_rs,K_rs);%RS kodeerimine x = rs_encode(:);%muutujale "x" määratakse muutuja "rs_encode" väärtused jaotutud üheks veeruks või reaks % Tsükli loomine
vigaste plokkide arvu. Kui ploki pikkus on m , siis võivad seal vigased olla mistahes kahendsümbolid. RS koodide puhul, erinevalt kahendkoodidest, tuleb lisaks kindlaks teha ka vea suurus. RS kood parandab kõik vead kuni kordsusega Q. Et oleks võimalik parandada kõik vead kuni kordsusega Q, siis selleks koostatakse primitiivne kood pikkusega n = 2m-1 = k+r (kus k on infoplokkide ja r liiaste plokkide arv) .. Infobittide k jaotusi võib valida erinevalt: k = [1,...,n] saame erinevate vigasid avastavate ja parandavate omadustega RS koodid. Vastavalt k väärtusele võime kindlustada r = 2Q : saamegi koostada koodi, mis parandab kuni Q kordseid vigu (max koodikaugus on D = 2Q+1). Koodi hulkliikmete aritmeetiliste tehete teostamisel kasutatakse korpuse GF(2m) elementide korrutamise ja liitmise reegleid. Tekitavaks hulkliikmeks kasutatakse 2Q-nda astme polünoomi (struktuur toodud järgmises punktis).
kõneliikluse muutuega ajas muutub ka interferentsi tase võrgu aeglasem on andmeside kiirus. Veaparanduse lisamist nim. info erinevates piirkondades, mis omakorda võib mõjutada BCCH kodeerimiseks ja GPRS-s on kasutusel 4 erinevat kodeerimisskeemi: Kekmine sageduse C/I-d. Seetõttu ongi sageli kasutusel BCCH-dele oma Kodeering Max. infobittide arv andmesidekiirus (kb/ s) sagedusriba oma planeeringuga ja ülejäänud sagedused kasutatakse CS-1 160 80
Mikroprotsessor- süsteemide loomisel ning juhtraalide kasutamisel tööstusseadmete ja -protsesside juhtimisel tuleb seda tihti ette. Kõrgkeele näiteks Basic'u või Pascal'i programmi tõlgib assemblerikeelde või masinakoodi kõrgkeelde translaator. Assemblerikeeles programmeerimine sarnaneb masinakoodis programmeerimisega, kuid on mõnevõrra mugavam. Masinakoodis programmeerimisel kasutatakse absoluutaadresse, mis eeldab, et programmeerija tunneb täpselt infobittide asukohta (aadresse) mälus. Assemblerikeeles kasutatakse sümbol- ja suhtadresseerimist. Sümboladresseerimise korral antakse muutujale või käsule nimi, nn märgend, ja edaspidi opereeritakse selle nimega, mitte absoluutse aadressiga. Transleerimisel seatakse nimega vastavusse aadress. Suhtadresseerimisel ei määrata aadresse mitte mälu alguse suhtes (absoluutaadressidena), vaid mingi kokkulepitud baasi, näiteks programmi alguse suhtes.
annaabi.ee 
