krediidiasutust, milledest enam kui 300 on pangad (suurem osa välispankade filiaalid). Suurimateks pankadeks Prantsusmaal on LCL Le Crédit Lyonnais, Banques Populaires, Caisses d'Epargne, CCF, Crédit Mutuel CIC ja Société Générale, BNP Paribas. Riigieelarve Prantsuse 2005. aasta riigieelarve suuruseks on 288,5 miljardit eurot, mis on 1,7% rohkem kui 2004. aastal. 2006. aasta eelarve mahtu kavatsetakse suurendada vaid inflatsiooniprotsendi võrra. Prantsuse riigieelarve on traditsiooniliselt olnud negatiivne, viimase 10 aasta suurim puudujääk oli 1995.a. (5,6% SKP-st) ja väikseim 2000.a. (1,3%). 2004. aastal oli eelarvepuudujääk 3,7%, mis ületab Euroopa kasvu- ja stabiilsuspaktis ette nähtud 3%. 19 Välisinvesteeringud Prantsusmaa on välisinvestorite jaoks atraktiivne siin on arenenud infrastruktuur,
eelmise kevadise prognoosiga, on see tunduvaltpessimistlikum. Langetati oodatava majanduskasvu protsenti, seda kaupade ja teenuste bilansi negatiivse mõju suurenemise tõttu. Eratarbimise kasvu tõsteti, põhjusena on toodud kiire palgakasv. Hoolimata hetkel valitsenud soodsast väliskeskkonnast on ekspordi reaalkasvu prognoos pessimistlikum. 2007.aasta ekspordi kasvu mõjutab kütuse ja elekroonikaseadmete väljaveo mahu kasvu oluline aeglustumine, mida ei osatud ette näha. Lähiaastate inflatsiooniprotsendi tõus, kõrgemad energiahinnad jne, teevad korrektiive eelarvestrateegiasse. (Rahandusministeerium. 2007.a. suvine majandusprognoos) Rahandusministeeriumi 2008.a. suvine majandusprognoos korrigeerib otsustavalt ootused majanduskasvule ja ennustab 2008.aastal majanduslanguseks 1% , järgmisel aastal majanduskasvuks 2,6 %. Ennustatakse ka sisenõudluse vähenemist 3,2 % võrra, tingituna eratarbimiskulutuste ja investeeringute langust. Kinnisvarasektori ja