Universum + koosneb põhiliselt varjatud ainest, varjatud aine on kõikjal + areng on igal ajahetkel keskmiselt ühesugune + tugev gravitatsiooni jõud, elektromagnetjõud, nõrk vastastikmõju + inflatsiooniliselt paisuv, paisutajaks terve energia + miski ei välista teiste universumite olemasolu + kärjeline struktuur tekkis 11.miljardit aastat tagasi + tekkis tohutu algplahvatus, Suure Paugu tulemusena + koosneb kolmemõõtmelisest ruumist, on vaadeldav + aeg on ühemõõtmeline + muutub ajas + tekkis 15.miljardit aastat tagasi + varjatud aine põhjustab põhilise gravitatsioonilise tõmbumise + 3 mõõtmelise ruumi tajutab lõputult aga piiridega , ning sisaldab kõiki teada-olevaid
elementaarosakeste muundumise tulemusena. Seejuures Universumi pideva paisumisega kaasneb tema pidev jahtumine ja järkjärguline raskete osakeste ja antiosakeste annihilatsioon, mis küll aeglustab, kuid ei suuda vältida Universumi jahtumist. Inflatsioonilisekosmoloogia kohaselt on kogu meie Universum tekkinud esialgsest vaakumist selles toimuvate protsesside tulemusena, mis viib vaakumi mullistumisele. See aga tähendabki edasiselt inflatsiooniliselt paisuva Universumi teket. Selliseid "mulle" ehk universumeid peaks olema tohutu hulk, ja meie oleme seal vaid üks realiige. Algul oli Universum täielikult sümmeetriline aine ja antiaine suhtes. Paisuvas ja jahtuvas Universumis pidanuks aine ja antiaine ühesugugsed osakesed paarikaupa annihileeruma ja muutuma lõpptulemusena peamiselt footonpaarideks. Sel juhul ei oleks üldse saanud kujuneda taevakehasid. Nõrk asümmeetria aine ja antiaine osakeste vahel, kerge ülekaaluga
kui sellist ei saaks olemas olla. Kõige lihtsam imaginaarajas kulgev Universumi arengulugu on kujutletav ümariku kerana, justkui maakera, ainult mõõtmeid on tal kahe võrra rohkem (joon. 3.6). Arengulugu imaginaarajas Joon. 3. 6 Arengulugu reaalajas Lihtsaimat piiramatuse tingimust rahuldavat Universumi arengulugu imaginaarajas võib kujutada sfäärina. See määrab ära Universumi reaalajalise arenguloo, milles ta paisub inflatsiooniliselt. Selline arengulugu määrab ära sellesama reaalajalise Universumi, mis on antud meie kogemustes. Selles on Universum igas ruumipunktis ühesugune ja paisub ajas. Kui Universum paisub, laenab ta energiat Joon. 3. 5 7 Kreeka keelest anthrpos 'inimene' 18
kui sellist ei saaks olemas olla. Kõige lihtsam imaginaarajas kulgev Universumi arengulugu on kujutletav ümariku kerana, justkui maakera, ainult mõõtmeid on tal kahe võrra rohkem (joon. 3.6). Arengulugu imaginaarajas Joon. 3. 6 Arengulugu reaalajas Lihtsaimat piiramatuse tingimust rahuldavat Universumi arengulugu imaginaarajas võib kujutada sfäärina. See määrab ära Universumi reaalajalise arenguloo, milles ta paisub inflatsiooniliselt. Selline arengulugu määrab ära sellesama reaalajalise Universumi, mis on antud meie kogemustes. Selles on Universum igas ruumipunktis ühesugune ja paisub ajas. Joon. 3. 5 Kui Universum paisub, laenab ta energiat gravitatsiooniväljalt, et tekitada rohkem ainet. Negatiivne gravitatsioonienergia tasakaalustab täpselt aine positiivse energia, nõnda et koguenergia on null. Kui 7 Kreeka keelest anthrpos 'inimene'
annaabi.ee 
