Verbi põhivormid (I olevik; II minevik): Vinco (I), vici (II), victum (III), (vincere) ere (IV) võitma I pv lõppeb alati o-ga; praes. ind. act. sg 1 ma võidan II pv lõppeb i-ga; perf. ind. act. sg 1 (lõpetatud tegevus) ma võitsin; olen võitnud (veni, vidi, vici tulin, nägin, võitsin) III pv lõppeb um-ga; participium perf. pass. võidetud IV pv lõppeb er-ga; infinitivus praes. act. võitma; võita; võitmine IV pv ehk infitiimi tähistatakse sõnastikes lühendatult. Infitiivi lõpp viitub I pv viimase konsonandi külge. IV pv näitab pöördkonda ehk konjugatsiooni. Pöördkonnad: I (coniugatio prima) Accuso (I), (accusavi) avi (II), (accusatum) actum (III), (accusare) are (IV) süüdistama II (coniugatio secunda)
kõneviis) pron. relat. pronomen relativum impers. impersonale (impersonaalne, (relatiivpronoomen, siduv asesõna) umbisikuline) sc. scilicet (ja nimelt, see tähendab) indecl. indeclinabile (indeklinaabel, sg. singularis (singular, ainsus) käändumatu sõna) subst. substantivum (substantiiv, nimisõna) inf. infinitivus (infinitiiv, tegevusnimi) subst. defect. substantivum defectivum loc. locativus (lokatiiv) (defektiivsubstantiiv, vaegnimisõna) lüh. lühendatult, lühendina superl. superlativus (superlatiiv, ülivõrre) m masculinum (maskuliin, meessoost sõna) v või n neutrum (neutrum, kesksoost sõna) v. defect. verbum defectivum (defektiivverb, nom
annaabi.ee 
