1 sisenemispilu; 2 kollimaatori lääts; 3 prisma; 4 koondav lääts; 5 fotoplaat 4. Gravitatsiooniseadus 1665. aastal, 23-aastasena, kui Newton oli kätte saanud just oma bakalauruse kraadi, suleti Cambridge'i ülikool ettevaatusabinõuna Inglismaad hõivanud suure katku vastu. Newton naases ema juurde, kus ta töötas kaks aastat, mis tema enda sõnul olid kõige loomingulisemad aastad tema elus. Sel ajal sündisid gravitatsiooniseaduse alged ning samuti jätkas töid infinitesimaalarvutuse alal, mis olid tulevaste avastuste võtmeks matemaatikas. Kes siis ei oleks kuulnud legendi puu all istuvast Newtonist ja talle pähe kukkuvast õunast, mis arvatavasti viis teda gravitatsiooniseaduse loomiseni. Kehade liikumise uurimine aitas Newtonit kaasa gravitatsiooniseaduse väljatöötamise juurde. Ta arvas, et kahe massi omava keha vahel mõjub mingi jõud ning uuris gravitatsiooni, kehade liikumist ning andmeid, mis oli saadud, jälgides Kuu liikumist ümber Maa. Kuu
Sest ta on parem teiste autorite omadest. Bunjokovskil oli oma õpetaja Cauchyga arvatavasti väga hea vahekord, sest eelmainitud teose eessõnas kirjutab ta, et tema käes on Cauchy trükis avaldamata prantsuskeelne käsikiri integraalarvutuste küsimuste kohta (olemasoleva õpiku järgi), mida tal sõbraliku vahekorra tõttu Cauchyga õnnestus saada ja mida tal on kavatsus tõlkida isegi vene keelde ning välja anda. Isegi tänapäeval leidub veel peaaegu igas hoolikalt kirjutatud infinitesimaalarvutuse õpikus Cauchy definitsioone piirväärtuste ja pidevuse kohta ning palju muud, mida ta nendes loengutes koonduvusest ja lõpmatutest ridadest on rääkinud. Cauchy kirjutas nii palju, et pidi rajama isikliku ajakirja ,,Matemaatika harjutused" (Exercices d'Analyse Mathematique etde Physique). 1835. a. hakkas Teaduste Akadeemia avaldama oma iganädalast bülletääni ,,Aruanded (Comtes rendus). Varsti ujutas Cauchy ka selle oma artiklitega üle
annaabi.ee 
