abordid, isasloomadel munandipõletik. Haiguspuhangu lõpuks viiruse patogeensus vähene passaažide tagajärjel ja haigetel loomadel tekivad üksikud sõlmjad moodustised nahas, mis hiljem kortsuvad ja kattuvad koorikuga. Sõlmja vormi korral haiguse üldtunnused puuduvad. Tekivad granulomatoossed moodustised kõrvadel, peanahal ja silmalaugudel. 3.-5. haiguspäeval hakkavad loomad paranema. Pat.ana: Hukkunud loomade lahangul täheldatakse subkutaanseid kollaka värvusega infiltraate pea, kaela, päraku ja genitaalide piirkonnas, kopsuturset, alveoliiti, limaskestade katarraalset põletikku. Diagnoos: Viiruse isoleerimine, Identifitseerimine (IFM, KSR), Seroloogiline uurimine (ELISA) Dif.diagnoos: Küülikute fibromatoos, Pastörelloos, Stafülokokoos, Infektsioosne riniit, küülikute hemorraagiline haigus, Bordeteloos. Adenoviridae - ümbriseta Adenoviridae -> Munatoodangu languse sündroomi viirus (DAdV-1) (EDS viirus, EDS-76)
kutsub esile allergilisi reaktsioone. Seenhaiguste tekitajad põhjustavad ülitundlikkuse, mükotoksikoosi, mütsetismi ja seeneinfektsiooni. Peamine kaitsemehhanism - rakulised immuunreaktsioonid, osalevad ka humoraalsed reaktsioonid. Seega seenehaiguste korral aktiveeruvad makrofaagid, neutrofiilid, CD4 Th1 ja antikehad (aga enamikul puudub protektiivne toime). Haiguste korral täheldatakse kudedes mononukleaarseid infiltraate. Subkutaansete ja süsteemsete mükooside korral ilmuvad erinevad antikehad, aga neil puudub oluline roll, nad ainult annavad teada, et infektsioon on olemas. Kutaansete ja pindmiste mükooside korral immuunreaktsioonid ei ole nii tugevad. Eriti sagenevad infektsioonid (tihti oportunustlikud) pidurdunud reaktiivsusega immuunsuse korral, T- lümfotsüütide defektiga, HIV haigetel. 59. Parasiitinfektsioonide immunoloogia.
annaabi.ee 
