Usutakse, et aegade lõpus tuleb Jeesus tagasi Messiana ja viib läbi nii-öelda viimse kohtupäeva. Lõpuaja ootused tulevad eriliselt esile inimkonna suurte murdepunktide ajal. Poeet Dante Alighieri kirjeldas ,,Jumalikus komöödias" oma ettekujutust elust peale surma. See koosnes hulgast nägemustest, alates kreeklasete surmajõest Styxist kuni kristlike usulahkude põrgu ja puhastustuleni. Tema süntees sisaldas ka omamoodi sotsiaalset kommentaari, Dante infernos kirjeldatakse erinevate pattude tekitatud kahju inimese hingele. Võrreldes erinevaid religioone võime järeldada, et ühest käsitlust elu kohta pärast surma ei ole, kuid kõikidel maailmareligioonidel on sellest olemas oma nägemus. Üks on siiski kindel, surelikud oleme me kõik. Nii jäämegi uudishimulikult ootama, et teada saada, kellel oli õigus. Piibel, 1989 Koraan 1974 L.Peltola, J.Pihkala, M.Virta Leeriõpik (2,3,4 osa) EELK Duodecim 2003, lk 1281 http://www.duodecimlehti.fi
pärit kristliku kiriku idee igavesti põlevast põrgutulest. Nii protestantliku kui ka katoliku kiriku Põrgud on igavese karistamise paigad. Katoliiklased usuvad isegi et on olemas koht nimega Puratoorium, kuhu kõik hinged mõneks ajaks satuvad, ning Limbo, kuhu satuvad ristimata hinged. Budistlik põrgu on jagatud kaheksasse ossa. Seitsmes neist on võimalik patte lunastada. Kiriklik kirjeldus Põrgust ütleb, et see on kohutav paik , kus patuseid tulega piinatakse. Dante ,,Infernos" ja põhjamaise kliimaga paikades kirjeldatakse seda kui jääkülma kohta hiiglasuurt külmikut. (Hoolimata ähvardustest ja lubadustest on kristlikud misjonärid sattunud ka selliste tegelaste otsa, kes pole nende jampsi kuigi hästi omaks võtnud. Nauding ja valu, nagu ka ilu on vaataja silmis. Seepärast, kui misjonärid Alaskale läksid ning eskimoid põrgu tulejärvede õuduste eest hoiatasid, küsisid eskimod igatseva pilguga: ,,Kuidas küll sinna saada?")
annaabi.ee 
