6-aastane poiss. Nakatumine Marutaudi on kahte liiki: urbaanne ehk asulamarutaud ja metsa ehk silvaatiline marutaud. Asulamarutaudi korral on 90% juhtudest nakatajaks koerad ja kassid, silvaatilise marutaudi korral 70% juhtudest rebased ja kährikkoerad. Ülekanne toimub peamiselt nakatunud looma süljega, inimeselt inimesele üldjuhul ei levi. Marutõve peiteaeg on keskmiselt 70-90 päeva või koguni terve aasta. Väljaande "Infektsioonihaigused" andmetel on lühim kindlaks tehtud marutõve nakkuse peiteaeg 4 päeva, pikim aga 19 aastat. Marutaudi eest pole kaitstud ükski lihasööja kodu-ja metsloom, kes omakorda annavad tõveviiruse hammustuste kaudu edasi inimestele. Haigustunnused Esimesi haigustunnusi võib märgata tavaliselt hammustuse kohas see hakkab sügelema ja valutama. Haigus jaotatakse kolme staadiumi: - Inkubatsiooni periood ehk melanhoolne periood. See kestab umbes 1-2 päeva.
tervetele liikuda soovivatele inimestele (hea koormus) selja- ja liigesehaigusi põdevatele inimestele (ei põruta liigeseid) õlavöötme probleemide korral ( lõõgastab ja toniseerib lihaseid ) ülekaalulistele (vees on kerge liikuda) kaalujälgijatele (vesi trimmib) kerge liikumispuudega inimestele (traumajärgne taastumine) närvilistele inimestele (vesi rahustab) Veest ei välju keegi paha tujuga! veesõpradele (vahelduseks ujumisele) üldhaigestumused või infektsioonihaigused rasked südamehaigused väga kõikuv vererõhk 5 neeruhaigused soole ja põie funktsiooni haigused raseduse lõppfaas erirühmad Millal ei tohi minna vesiaeroobikasse? Kui oled haige, siis ravi end välja, vajadusel konsulteeri oma arsti ja treeneriga Kokkuvõteks võib öelda, et vesiaeroobika on tõepoolest üks väga huvitav spordiala mis sobib pea kõigile
6) Lammaste poegimise korraldamine, tallede surevuse peamised põhjused. Uttede poegimised toimuvad rühmasulgudes ( ̴50 utte). Poeginud utt koos talledega eraldatakse sulgu 1-2 päevaks, nii tekib ute ja talle vaheline side, tall võetakse ute poolt omaks, lakutakse ema poolt kuivaks. Ternespiim – 200 ml sünnimassi 1 kg kohta 18 tunni jooksul; sündinud tall 4kg 200 = 800g ternespiima. Tallede surevuse peamised põhjused: Abordid ja surnultsünnid (40%) – infektsioonihaigused, ainevahetushaigused, uttede mehaanilised vigastused, loote mürgistused. Tallede külmumine ja nälgimine (30%) – halb söötmine ja pidamine; farmeri oskamatus hooldada nõrku tallesid; probleemiks eelkõige väikese (alla 3kg) sünnimassiga jõuetud talled. Nakkushaigused (20%) – pastörelloos, klostridioos, tallede düsenteeria ja teetanus. Muud põhjused (10%). Talle normaalne kehatemperatuur 39-40˚C. Tallede alajahtumine e hüpotermia – alla 37˚C.
annaabi.ee 
