Süvaveekaladel on rõhu kontrollimiseks õhupõis. Nad sisaldavad palju rasvasid. Suur suu. Pikkusesse välja venitatud sooltoruga, et max toitu ära seedida. Süvavees pole filtraatoreid – pole neil seal midagi süüa. Hõljumist toitujad kasutavad limavõrke ja ripsmetega kaetud lõpusepindu. Meiofauna kohastumused – suu selline, et saab kraapida toitu või purustada väikseid organisme. Bentiline fauna on setetest toitujad või lihasööjad –neelavad toitu setete pinnalt. Infauna – toituvad setete pinnalt (käsnad). Epifauna –koorikloomad-rohkem toitu. Toiduahela tipmise osa moodustavad kalmaarid ja kalad. Vertikaalselt fauna: Litoraaltsoonis (madalaveelises) filtraatorid, kuid sügavamatel aladel neid väga vähe. Seal settest toitujad. Fauna vertikaalne levik Litoraal – mandrilava pindmistes piirkondades hõljumist toituvad organismid filtreerivad orgaanikarikkaid osi hõljumist. Osades kohtades asub suhteliselt kõrgel nefloidne kiht –
orgaanilise aine lagundajad, meiofauna alla kuuluvad 50-1000 mikroni suurused: ümarussid ehk nematoodid, meresetetes on meiofauna väga mitmekesine, kes suudavad ellu jääda väävlirikkas keskkonnas; makrofauna alla kuuluvad üle 1000 mikroni suurused loomad: rõngussid ehk anneliidid orgaanikarikastes kohtades, molluskid) Bakterid koloniseerivad detriiti ja ka setteid. Setete sees olevad loomad on infauna ja setete peal epifauna. Rõngasusse esineb orgaanikarikastes setetes. Magevee süvavee elustik: palju väheharjasusse, rõngussid, kahetiivaliste putukate vastsed, koorikloomad ja limused Mere süvavesi: hulkharjasussid domineerivad ookeani mudastes setetes, okasnahksed (meriliilia, merekurgid, käsnad), koorikloomad (müsiidid, isopoorid, röövtoidulised kalad angerjas.. moodustub
Kõrge biomass kuni sügavuseni 100-150 m. Otsene seos ka fosfaatide sisaldusega. Mere zooplankton. Peamiselt vähilaadsed, ka ainuõõssed, limused. Ainurakseid ka palju. Mere fütobentos. Pruun-, puna-, rohevetikad, õistaimed. Mida kõrgemal laiuskraadil (jahedam vesi), seda rohkem liike. Mere zoobentos. Vähid, limused, hulkharjasussid, sammalloomad, ainuõõssed, okasnahksed, mantelloomad, limused. Troopikas epifauna liike rohkem kui külmas vees, infauna liikide hulk sarnasem, sest temperatuur ühtlasem. Vooluvete plankton. Koosneb peamiselt bakteritest, ränivetikatest, keriloomadest, vähem suuremaid vetikaid ja vähilaadseid. Liikide arv kasvab allavoolu, kui jõgi algab liustikust, soost või allikast. Sel juhul esineb alguses peamiselt bakterplankton. Bentose hulk väheneb suurvee ajal, kui kandub massiliselt allavoolu. REOFIILID- voolulembesed veeorganismid. Fütoreofiilid: sammaldel ja õistaimedel (ehmestiivalise vastne, mardikaline).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
