Sel puhul aheneb veresoonte valendik, vereringe on raskendatud, halveneb keha varustamine hapniku ja toitainetega ning ainevahetuse jääkainete eemaldamine kehast. Paljud suitsetajad haigestuvad rinnaangiini ehk stenokardiasse, mille puhul tekivad südame veresoonte perioodilised kramplikud kokkutõmbed (spasmid). Nendega kaasneb terav valu rinnas, nõrkustunne ning surmahirm. Rinnaangiin ehk stenokardia läheb sageli üle südame raskeks kahjustuseks - südamelihase ehk müokardi infarktiks. Teine suitsetajatele tüüpiline haigus on endarteriit ehk "vahelduv lonkamine". Sel juhul sureb kõndival inimesel üks või ka mõlemad jalad, millega kaasneb terav valu. Seistes möödub valu mõne minutiga, uuesti kõndima hakates kordub aga jälle. Valu on tingitud sellest, et jala veresooned on spasmiseisundis ja suudavad tagada jäseme verevarustuse vaid puhkeolukorras. Liikumine suurendab töötavates lihastes ainevahetust ja need lihased hakkavad tarbima rohkem hapnikku
· Depressiivsus, mis on tingitud madalast enesehinnangust ja enese väärtusetuna tundmisest. Seksuaalselt väärkoheldutel on suurem risk suitsidaalseks käitumiseks ja juhuslikuks vältimatuks narkootikumide üledoosiks. · Seksuaalselt väärkoheldud inimestel on suurem risk muutuda täiskasvanueas ülekaaluliseks. · Lapsena seksuaalselt väärkoheldud meestel on kolm korda suurem tõenäosus infarktiks. Seksuaalse väärkohtlemise mõju käitumisele: · Traumaatiline seksualiseerimine, mis kaasneb lapse seksuaalse väärkohtlemisega. Lapseeas võivad need väljenduda korduvas mitteeakohases käitumises nagu näiteks masturbeerimine või keelega suudlemine, neil võib esineda seksuaalseid tundeid, millega nad ei suuda oma ea tõttu toime tulla. Mitteeakohaline seksuaalne käitumine võib lisaks ohvrile ohustada ka teisi
- 1 ööpäev – risk südamelihase infarkti tekkeks on hakanud vähenema; - 2 ööpäeva – haistmis- ja maitsmismeel on paranenud; - 1-12 kuud – hingamisteed taastuvad, röga liigub ülespoole ja hingamisteed saavad puhtamaks, väheneb köha ja väheneb nakkuste risk. Vereringe paraneb ja te muutute erksamaks. Füüsiline tervis paraneb ja jõutakse rohkem liikuda. Tromboosi risk kahaneb ja aasta pärast on suitsetamisest tingitud risk südamelihase infarktiks kahanenud poole võrra - 5 aastat – ajuinfarkti oht on oluliselt vähenenud. Kopsu-, kurgu- ja söögitoruvähi risk on kahanenud poole võrra - 10 aastat – kopsuvähi risk on peaaegu sama madal kui mittesuitsetajatel. Sama kehtib suuõõne-, kurgu-, söögitoru-, kusepõie-, neeru- ja kõhunäärmevähi riski kohta - 15 aastat – südame isheemiatõve risk on sama kõrge kui mittesuitsetajatel. (Tartu Ülikooli Kliinikum, 2014) 2
annaabi.ee 
