KUNSTIKRIITIK Tunneb hsti kunstielu Kirjtab kunstikriitikat, esseesid, lesvaateid LUULEKOGU KURJA LILLED 6 luuletust keelsutatakse Ise ei saanud aru, et oli valesti kitunud 20. Sajandil tunnistatakse meisterteoseks Mned aastad belgias, avaldab teoseid, peab loenguid LUULET ISELOOMUSTAB Kunsti mte on kunstis ja ilus Surma, kaduvuse, kurjuse kohalolek kiges Esteetilise ja naturalistliku hendamine LUULE TEEMAD Pariisist Inetusest, udusest, lootusetus, pessimism, vrandumine Julge erootilisus, kirg meeleheite ja naudingi allikana THNEDUS B.-ga algab modernismiajastu Smbolismi eelkija Verlaine ja Rimbaud pidasid teda oma eeskijuks Olma mttemaailma j luulega on mjutanud lne-euroopa kirjandust Smbolism Smbolistlik luule Viimistletud kujundid Pettumus hiskonnas Kunsti eesmrk on kunst Mngulisus, iroonia, huumor Muljed, elamused Elu mttetus Surmameeleolud
Juhtis tähelepanu sellele, et inetus on eksisteerinud aegade alguses, on inimkultuurist lahutamatu, aga alati on teda tõrjutud. Inetus ei eksisteeri mitte iseeneses vaid seoses iluga. · Seab inetuse sõltuvusse kahest kategooriast: Inetus esialgu kui ilu vastand ja inetus, mis on seotud koomilisusega. · 19 saj keskel alguse saanud inetuse esteetika, on järjest paisunud. Charles Baudelaire kirjutas inetuid luuletusi, kuulsaim inetusest kirjutaja ilmselt. · Inetu võib olla inimene, loodus, sotsiaalne käitumine, iseloom, kunstiteos jne Koomiline esteetika kategooria · Palju vorme: huumor, nali, iroonia, satiir, sarkasm · Leidub kõige enam kirjanduses (komöödia, kalambüür, grotesk, anekdoot), filmikunstis, kujutavas kunstis (koomiks) ja muusikas (skerzo, capriccio) · Sünnib kontrastist või mittevastavusest reaalsusele, tegelikule, täiuslikusele (pöörab
meid. Kui me püüdleme headust või ilu, siis me unustame ära oma olemuse, see tähendab erinevuse; ja langeme Pleroma omadustesse, mis kujutavad vastandite paare. Me näeme suurt vaeva, et headuse ja iluni küündida, kuid sellega koos omandame ka kurjuse ja inetuse, sest nemad on Pleromas koos headuse ja iluga. Kui me aga oma olemusele truuks jääme, nimelt erinevusele, siis me eristame ennast headusest ja ilust ning ühtlasi ka kurjusest ja inetusest, ja siis me ei lange Pleromasse, nimelt Eimiskisse ja lahustumusse. Teie väidate mulle vastu: sa ütlesid, et erinevus ja samasus olevat Pleroma ühtmoodi omadused. Kuidas siis olla, kui me taotleme erinevust? Kas me siis ei murra truudust oma olemusele? Kas me ei lange erinevust püüeldes ometi samasuse? Te ei tohi unustada, et Pleromal pole mingeid omadusi. Me loome need omadused mõtlemise abil
annaabi.ee 
